Eestis jõustus jäätmereform, mis muudab lähiaastatel oluliselt seda, kuidas me oma prügi sorteerime ja ära anname. Reformi eesmärk on, et kümne aasta pärast suunataks ringlusse vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest.
Muutused ei tule üleöö, vaid rakenduvad samm-sammult: valmis on saanud uus jäätmete liigiti kogumise juhend, omavalitsusi ootavad ees uued veolepingud ning edaspidi eelistatakse jäätmete põletamise ja ladestamise asemel selgelt ringlussevõttu.
“Järgmise viie aasta jooksul hakkame samm-sammult üle minema uuele jäätmehoolduse süsteemile, kus inimesele on sorteerimine lihtne ja rahakotile kasulik. Kohalikud omavalitsused hakkavad tegema hankeid senisest teistmoodi ning tänu sellele suureneb jäätmeturul konkurents – vajadust selle järgi illustreerib kõnekalt ka pealinnas osaliselt seiskunud prügivedu. Uued puhtad jäätmevood ja usaldusväärsed andmed kasvatavad ettevõtete kindlust valdkonda investeerida,” ütles taristuminister Kuldar Leis.
Kodudes jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks on valminud riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend. Jäätmeid peab liigiti koguma juba praegu, kuid tulevikus on tänu jäätmereformile selleks mugavamad võimalused kodu lähedal. Kui jäätmekäitlejad on seni teinud kümneid juhendeid erinevate suunistega, kuhu käib näiteks munakoor, kommipaber või majapidamispaber, siis need erimeelsused saavad riikliku juhendiga lahendatud.
Sel aastal teevad uutel tingimustel jäätmete veo- ja käitlushanked vähemalt kümmekond omavalitsust. Ministeeriumi andmetel peaksid uue veo- ja käitlushanke tegema Narva ja Sillamäe, samuti peaksid vähemalt käitlushanke tegema Rakvere linn, Kadrina vald, Mustvee vald, Jõgeva vald, Rae vald ja Viljandi linn. Lisaks neile on hulk kohalikke omavalitsusi, kel on küll lõppeva lepingu pikendamise võimalus, kuid kliimaministeerium soovitab neil parema hinna ja kvaliteedi pakkumiseks minna üle tänapäevasele jäätmehooldussüsteemile.
Kõik omavalitsused peavad pakendi- ning paberi- ja pappjäätmete kogumise hiljemalt 2031. aastaks ära korraldama. Iga omavalitsuse üleminekuaeg uuele süsteemile sõltub sellest, millal praegu kehtivad jäätmehoolduslepingud lõppevad. Keskkonnainvesteeringute Keskus jagab jätkuvalt kõigile kohalikele omavalitsustele ülemineku lihtsustamiseks ka jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetust. Taotlusi oodatakse kuni märtsi lõpuni või eelarve ammendumiseni, et projektid jõuaks ellu viia käesoleva Euroopa Liidu rahastusperioodi sees.
1. juulil jõustub keskkonnatasude muudatus, mis seab segaolmejäätmete põletustasuks 60 eurot tonni kohta ja ladestustasuks 90 eurot tonni kohta, tõstes mõnevõrra segaolmejäätmete üleandmise hinda.
“Jäätmete põletamine ja prügimäele ladestamine peab olema majanduslikult ebamõistlikum, et ringlussevõtutööstus saaks areneda, lisanduks uusi töökohti ja kasvaks majanduse konkurentsivõime. Seejuures on oluline, et omavalitsused looksid seadusega ette nähtud süsteemi pakendijäätmete kohtkogumisega inimestele hinnaga 50 senti tühjenduskorra kohta ehk võrreldes tänasega kohati kordades odavamalt,” selgitas Leis. “Põletustasu Iru soojuselektrijaamas toodetava sooja hinda ei tõsta.”
Jäätmearuandluse kaasajastamiseks võetakse kasutusele jäätmeinfosüsteem Pistrik, mis koondab andmevahetuse ühte infosüsteemi ja vähendab ettevõtetel andmete korduvat sisestamist. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist tuleb uues keskkonnas esitada jäätmeveo saatekirjad ning andmed käitlustoimingute kohta. Uut süsteemi on juba võimalik testida ning sügisel hakkab keskkonnaagentuur ettevõtetele koolitusi tegema.
