Lisaks NATO artikli 4 käivitamisele kutsus Eesti kokku ka ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi. Kohtumine toimub homme Eesti aja järgi kell 17 New Yorgis ning selle ajendas Venemaa reedel toime pandud Eesti õhupiiri rikkumine. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti on oma 34-aastase liikmelisuse jooksul taotlenud Julgeolekunõukogu erakorralist arutelu.
Välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et Eesti õhupiiri rikkumine on osa Venemaa laiemast provokatsioonist ja sõnas, et sellega testitakse Euroopa ja NATO otsustuskindlust, mistõttu vajab see rahvusvahelist reaktsiooni.
ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgul osaleb ka president Alar Karis, kelle eesmärk on tuua esile Venemaa agressioon ning kindlustada rahvusvahelist toetust Ukrainale.
MiG-31 hävitajate roll
Ukraina sõjandusekspert Taras Beresovets selgitas oma sotsiaalmeedias, et hävitajaid MiG-31 kasutatakse Venemaa hüperhelikiirusega Kinzhal-rakettide väljatulistamiseks. Ukrainas on teada, et kui piirilähedastelt lennuväljadelt tõusevad MiG-id, on peagi oodata lööke elektrijaamade, raudteesõlmede, sildade või teiste strateegiliste objektide pihta. Just need lennukid Eesti õhuruumi ka rikkusid.
Beresovetsi hinnangul harjutasid venelased seekord Tallinna ründamist Kinzhalidega ning kogusid samal ajal infot NATO õhukaitsemissiooni “Ida Jahimees” toimimise kohta. Tema sõnul oli tegu rünnaku harjutuse ja luureoperatsiooniga, mille stsenaarium nägi ette rünnakut mõne Balti linna vastu koos interneti katkestamise ja “roheliste mehikeste” dessandiga.
Ekspert lisas, et venelased testisid, kui kiiresti NATO käsuliinid toimivad ja kust tõusevad liitlaste lennukid. Esmalt sooritas Vene lennuk lennu Soome õhuruumi, seejärel tõusid õhku Itaalia ja Rootsi hävitajad ning lõpuks oli piirkonnas mitu NATO lennukit. Rootsi andmetel olid Vene hävitajad relvastatud.
Beresovets võrdles olukorda ka Poola vastu saadetud ründedroonidega, rõhutades, et sarnane oli loogika: hinnata, kui kiiresti reageerib vastase õhukaitse.
Venemaa õhuruumi rikkumist omaks ei võtnud.
