Baltic Workboatsi tegevust uuritakse toetuste kuritarvitamise kahtluse tõttu

Neljapäeval toimus Saaremaal Nasval asuvas laevatehases Baltic Workboats keskkriminaalpolitsei läbiotsimine seoses kriminaalmenetlusega, kus ettevõtet ja selle juhtkonda kahtlustatakse maksukohustuse varjamises ning eksitavate andmete esitamises toetuse taotlemisel.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo sõnul on menetluse keskmes kahtlus, et viimase viie aasta jooksul on ettevõte esitanud maksuametile valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimisel. Samuti kontrollitakse, kas ettevõtte juhtivtöötajad võisid kasutada seotud äriühinguid näiliseks teenuste osutamiseks, mille kaudu maksti töötasusid ilma tööjõumakse tasumata.

Lisaks uuritakse, kas Baltic Workboats võis 2022. aastal esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (EIS) eksitavaid andmeid, et saada toetust projektidele, mille tegevustega oli väidetavalt alustatud juba enne taotluse esitamist. Toetuse saamise üks eeltingimusi on, et projekt poleks enne lepingu sõlmimist töösse läinud.

Esialgne kahtlustus on esitatud kaheksale isikule ja neljale ettevõttele. Uurimise praeguses järgus hinnatakse, et riigile on võidud põhjustada kahju ligikaudu 1,7 miljoni euro ulatuses maksude tasumata jätmisega ning ligi 400 000 euro ulatuses alusetu toetuse maksmisega.

Riigiprokurör Sigrid Nurm rõhutas, et läbipaistev maksukäitumine ja toetuste sihipärane kasutamine on ausa majanduskeskkonna aluseks.

“Selle äriühingu tegevuse soodustamiseks on riigieelarvelistest vahenditest eraldatud märkimisväärseid toetusi, mille maksmine võis toimuda eksitavate andmete alusel. Samal ajal on tekkinud kahtlus, et ettevõte võis jätta riigile tasumata eriti suures ulatuses tööjõumakse. Kui esialgsed kahtlused kinnitust leiavad, on riik saanud suurt kahju nii alusetu toetuse väljamaksmise kui ka tasumata jäetud maksude näol, mistõttu on oluline asjaolusid kriminaalmenetluses põhjalikult kontrollida,” ütles Nurm.

Majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding lisas, et sellised juhtumid kahjustavad mitte ainult riigieelarvet, vaid ka ettevõtjaid, kes tegutsevad seaduskuulekalt.

„Meie eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid kasutataks seaduslikult ja eesmärgipäraselt ning et ettevõtluses oleks kõigil võrdsed mängureeglid. Säärane rahade väärkasutamine pole lihtsalt seaduserikkumine, vaid kahjustab kogu ettevõtluskeskkonda ja teisi ettevõtteid, kes asju ausalt ajavad,,“ sõnas ta.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ning selle juhtimise eest vastutab riigiprokuratuur. Uurimine on esialgne ja kõik kahtlustused võivad menetluse käigus muutuda.