Neljapäeval Kohilas toimunud valitsuse väljasõidukabineti nõupidamisel keskenduti automaksu kavandatavatele soodustustele ja tee-ehituse täiendavale rahastamisele.
Peaminister Kristen Michali sõnul valmistatakse suve jooksul ette automaksu eelnõu, mille kohaselt väheneb aastamaks 100 euro võrra iga alaealise lapse kohta. “Suve jooksul tehakse see eelnõu valmis, et aasta lõpuks oleks see arvesse võetud ja lastega pered selle soodustuse kätte saaks,” sõnas Michal.
Soodustus lisandub aastamaksule ja arvutatakse registrite alusel automaatselt. Soodustust saab vanem või eestkostja, kellel on rahvastikuregistri järgi alaealise lapse hooldusõigus ja liiklusregistris registreeritud M- või N- kategooria auto või liisitud auto.
Lisaks saavad maksusoodustuse ka 8–9-kohalised väikebussid. „See aitab neid, kes kasutavad mikrobusse transpordiks, muu hulgas ka puuetega inimesi, aga ka näiteks omavalitsusi, spordikoole jne,“ lisas Michal. Kogu automaksu laekuv tulu suunatakse tee-ehitusse.
Valitsus otsustas suunata taristuprojektidesse veel täiendavalt suurusjärgus 100 miljonit eurot:
-
85 miljonit eurot tuleb EL-i ühtekuuluvusfondi kasutamata vahenditest
-
12 miljonit eurot lisatakse 2025. aasta lisaeelarvest
“Lähematel aastatel tuleb teedesse ja taristuehitusse täiendavalt raha juurde, mis tähendab seda, et eeskätt suured 2+2 teed hakkavad kiiremini valmima, aga ka kohalikud teed,” ütles Michal.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et valitsus on seadnud taristuarenduse üheks prioriteediks. Rail Baltica ehitus on Eestis jõudsalt edenenud ning sügiseks tehakse töid enam kui 100 kilomeetril, mis moodustab pea poole Eesti trassist.
„Ehituse käigus luuakse ligi 6000 töökohta, majandusmõju ulatub 1,3 miljardi euroni ja riigieelarvesse laekub üle 600 miljoni maksutulu,“ ütles Leis.
Lisaks tõstetakse Leisi sõnul teehoiu püsirahastust vähemalt 60–70 miljoni euro võrra aastas. Käesoleval aastal eraldatakse lisaks 97 miljonit eurot põhivõrgu maanteedele (Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu) ning väiksematele teedele ja märgistuste uuendamiseks.
„Eesmärk on, et liikumine Eestis oleks sujuv ja turvaline, sõltumata transpordivahendist,“ sõnas Leis.
