Andmekeskuste kasvav energiatarve on toonud Põhjamaadesse uue suuna: nende jääksoojust suunatakse otse kaugküttevõrkudesse. See aitab vähendada vajadust fossiilse energia järele ja tõsta efektiivsust, kuigi andmekeskuste kogumõju kliimale jääb endiselt problemaatiliseks.
Üheks näidiseks on Mantsala linn Lõuna-Soomes, kus ligi 75-megavatisest andmekeskusest pärit soojus kütab juba umbes 2 500 kodu. Projekti algataja insener Ari Kurvi meenutas, et idee sündis praktilisest kogemusest:
“Sain aru, et serveriruumi kuumus on kahjulik seadmetele, aga väljas külma käes vajasin ma seda soojust endale. Mõtlesin, et ehk saab neid kahte asja omavahel vahetada.”
Praegu rajatakse kõige suuremat sarnast projekti Helsingi lähistele, kus Microsofti uued andmekeskused peaksid varustama ligi 40% Espoo linnast soojusega, ehk umbes 100 000 kodu. Selle tulemusel on üks kohalikest söekatlamajadest juba suletud.
Espoo linnapea Kai Mykkänen rõhutas, et taoline projekt aitab linnal kliimaeesmärke saavutada:
“Need andmekeskused toimivad nagu suured ventilaatorid, mis võimaldavad elektrist odavalt soojust toota. Heitmevaba elektrit on lihtsam toota kui heitmevaba soojust.”
Andmekeskuste energiatarve aga kasvab globaalselt väga kiiresti ja seda ennekõike tehisintellekti kasutuselevõtu tõttu.
Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et nende elektritarbimine võib 2030. aastaks kahekordistuda
Soojusenergia taaskasutamine lahendab vaid osa probleemist. Andmekeskused tarbivad suure hulga elektrit, pannes survet riikide energiasüsteemidele ja tõstes konkurentsi teiste sektoritega, mis samuti elektrifitseeruvad. Norra parlamendiliige Sofie Marhaug kritiseeris sektori hõivatavat elektrivõimsust:
“Andmekasutuste operaatorid räägivad endast kui soojuse tootjatest, kuid tegelikult kulutavad nad elektrit, mida võiks kasutada mujal. Nad on häbenematult valmis veel rohkem nõudma.”
Seetõttu karmistuvad ka reeglid. Saksamaa uus seadus nõuab, et uued andmekeskused peaksid lähiaastatel taaskasutama vähemalt osa oma jääksoojusest. Euroopa Liit plaanib samuti piiranguid, mis sunnivad tööstust energiatõhusamaks muutma.
Ka Rootsis ja Taanis otsitakse lahendusi, kuid igal pool pole taaskasutusvõrke läheduses ning osa projekte on seetõttu takerdunud.
Samas näevad teadlased ja energiaeksperdid selles tehnoloogias potentsiaali, kui see seotakse juba planeerimisfaasis. Soome insener Ari Kurvi võttis oma töö tee kokku sõnaga, mis iseloomustab soomlaste visadust: “Sisu – see tähendab jonnakust ja soovi asi lõpuni ära teha.”
