Prokuratuur avaldas tänavuses aastaraamatus 2025. aasta statistika ja kuritegevuse valdkondade mõjuhinnangud, märkides muuhulgas, et aasta lõpus oli kohtueelses menetluses ligi 13 000 kriminaalasja ning aastaga saadi kätte üle kuue miljoni euro kuritegelikku tulu.
“Kuritegevus on nutikam kui kunagi varem. Kurjategijaid ei paina uute võimaluste ärakasutamisel ei eetilised ega andmekaitsedilemmad. Nende huvi on üks: teenida kuritegudega hõlpsalt võimalikult palju tulu – olgu tuluks raha, mõju või muu kurjategijat paeluv,” ütles riigi peaprokurör Astrid Asi.
“Tehisaru ja tehnoloogia areng on võimaldanud luua kurjategijate võrgustikke, mis petavad inimestelt üle maailma välja enneolematult suuri summasid. Pettused on võtnud ülemaailmse pandeemia mõõtmed. 20. sajandi vahendite ja meetoditega neid kuritegusid ei lahenda. Peame otsima uusi nutikaid võimalusi ning arutlema, milline on kriminaalmenetluse tulevik,” lisas ta.
Aasta lõpus oli kohtueelses menetluses ligi 13 000 kriminaalasja, millest suurem osa asus uurimisasutustes ja üle 2200 prokuratuuris. Prokurörid tegid aasta jooksul lõpliku menetlusotsuse 6533 isiku suhtes, kes olid seotud kokku 14 735 kuriteoga. Kohtusse saadeti 3462 kriminaalasja ehk veidi üle poole kõigist lahendatud menetlustest. Neist 681 jõudis kohtusse üldmenetluses, mis tähendab, et iga viies kohtusse saadetud juhtum lahendati just selles menetlusliigis. Üldmenetluses kohtusse jõudnud asjade arv oli üle 100 võrra suurem kui kahel eelneval aastal. Alates 2020. aastast on kohtud teinud süüdimõistva otsuse keskmiselt 93 protsendis üldmenetluses lahendatud kriminaalasjades.
“Meie kolleegid ja koostööpartnerid toovad aastaraamatus esile osalise läbilõike kriminaalmenetlusele olulistest arengutest, mis on juba läbi tehtud või seisavad veel ees. Üks eesmärk on heastada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Selleks pöörame üha suuremat tähelepanu kuritegudega teenitud kriminaaltulu tuvastamisele ja kannatanutele tekitatud kahju hüvitamisele. Sellel arengusuunal prokuratuur kindlasti jätkab,” lisas Astrid Asi.
Kohtud konfiskeerisid prokuratuuri taotlusel üle 6 miljoni euro kuritegudest saadud tulu
Seda on ligi 2 miljonit eurot enam kui 2024. aastal ja 3,5 miljonit enam kui 2023. aastal. Kokku konfiskeeriti 124 kriminaalasjas 6 044 209 eurot kriminaaltulu ja vabatahtlikult hüvitati menetluste käigus kannatanutele üle miljoni euro tekitatud kahju.
Prokurörid on aastaraamatus arutlenud kriminaalmenetluse tuleviku üle ning kirjeldanud krüpteeritud sidevahendite ja krüptoraha konfiskeerimisega seotud väljakutseid. Tähelepanu on pööratud nii narkootikumide küüsi langenute tõhusamale toetamisele, katastroofideks valmisolekule kui ka kõige kaitsetumaid – lapsi – ohustavate netiahvatlejate tabamisele. Mõistmaks, kuidas on kriminaalmenetluse areng seni kulgenud, vaatasid kaks kogenud kolleegi ajas tagasi.
Kolleegid politseist kirjutasid teaduse abil skeleti tuvastamisest ja kelmuste vastu suunatud fookusmenetlusest. Justiits- ja digiministeeriumi kolleegid käsitlesid kohtotsuseta konfiskeerimist ning õiguskantsleri kantselei analüüsis andmetöötluse arenguga kaasnevaid privaatsuse riiveid.
Allikas: BNS
