Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aastal riigikassasse kokku ligi 15,5 miljardit eurot makse, mida on 1,5 miljardit eurot rohkem kui 2024. aastal.
Maksulaekumised olid igal kuul suuremad kui aasta varem, kasvu mõjutasid peamiselt maksumuudatused.
„Võrreldes 2024. aastaga suurenes maksulaekumine 2025. aastal summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu tõttu. Aasta lõikes on nende laekumisi mõjutanud lisaks maksumäärade tõusule ka tugev palgafond, mis kasvas aasta jooksul 5,1 protsenti,“ sõnas MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.
2025. aasta detsembris laekus makse 111,4 miljonit eurot rohkem kui eelneva aasta detsembris, kokku 1,5 miljardit eurot.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus 12 kuuga üle 3 miljardi euro. Laekumine kasvas 12 kuuga summaliselt enim ehk kokku 498 miljoni euro võrra, sh detsembris ligi 33 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu laekus aastaga ca 5,2 miljardit eurot, mida oli 261 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Detsembris suurenes sotsiaalmaksu laekumine eelneva aasta detsembriga võrreldes 7,7 miljoni euro võrra.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus aastaga 1,1 miljardit eurot, mis on 162 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumise kasvu põhjus oli peamiselt 2025. aasta jaanuaris jõustunud maksumäära tõus, mis tõi selle kuu tulumaksulaekumisse erakordselt suure summa.
2025. aastal rohkem muudatusi ei tehtud ning plaanitud maksumäära tõus 2026. aastaks jäi ära. Seetõttu kujunes juriidilise isiku tulumaksu laekumine ülejäänud aasta jooksul üsna sarnaseks 2024. aasta igakuiste laekumistega.
Käibemaksu laekus aastaga ca 4,2 miljardit eurot ehk ca 330 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal, mis tähendab ligi üheksa protsenti kasvu. Detsembris laekus käibemaksu ca 12 miljonit eurot rohkem kui detsembris aasta varem. Kasvu toetas suuresti suvel tõstetud käibemaksumäär, mille mõjud kajastusid terve ülejäänud aasta jooksul, aga ka e-kaubanduse stabiilne kasv ning sügiskuudel hoogustunud kütusemüük. Käibemaksu laekumisse panustasid suurimate sektoritena jae- ja hulgikaubandus ning ehitussektor, kus mullu võrreldes 2024. aastaga käibemaksulaekumine summaarselt ka kõige rohkem kasvas.
Kõiki aktsiise kokku laekus aastaga ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 57,6 miljonit eurot enam kui 2024. aastal. Suurima osa laekumisest andis kütuseaktsiis, moodustades ligi poole aktsiiside kogulaekumisest. Aastaga on laekunud kõiki aktsiise rohkem kui 2024. aastal – kütuseaktsiisi ligi 37 miljonit eurot, tubakaaktsiisi üle 10 miljoni euro, alkoholiaktsiisi üle 3 miljonit euro, elektriaktsiisi 4,5 miljonit eurot ja pakendiaktsiisi ligi 49 000 eurot rohkem. Aktsiiside laekumist mõjutasid maksumäärade tõusud, aga ka kütuse ja tubakatoodete tarbimisse lubatud mahtude kasv.
Maksuvõlg oli 1. jaanuari 2026 seisuga kokku 367,6 miljonit eurot, maksuvõlg suurenes aasta jooksul 25,5 miljoni euro võrra. Enim maksuvõlgu oli aasta alguse seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas.
Ajatatud maksuvõlga oli 1. jaanuari 2026 seisuga 52,5 miljonit eurot. Aasta alguses kuulus aegumise tõttu kustutamisele 21,2 miljonit eurot maksuvõlast, mis moodustab natuke alla 6% kogu maksuvõla summast. „Ülejäänud kogumaksuvõlast on see osa, mida MTA-l tuleb seaduse järgi asuda sisse nõudma. Esimeses järjekorras soovitame tasumata maksukohustused ajatada ja tasuda need osade kaupa,“ ütles Roosimaa.
Maksuvõlglaste arv suurenes detsembrikuu jooksul enam kui 32 200 isiku võrra, kellest üle 28 900 on füüsilised isikud. Võlglaste arvu kasvu mõjutas mootorsõidukimaksu teise osamakse tähtaeg 15. detsembril ning detsembrikuu lõpus uute maksuteadete tasumise tähtaegade saabumine.
Võrreldes möödunud aasta algusega on maksuvõlglaste arv kahekordistunud – 1. jaanuari 2026 seisuga oli maksuvõlglasi üle 78 600. „Kogu aasta jooksul on maksuvõlglaste arv kahekordistunud ennekõike mootorsõidukimaksu kohustuste tõttu. See on loogiline, kuna puudutab väga suurt hulka maksukohuslasi, kelle võlgnevused moodustavad siiski väikese osa kogu maksuvõlast. Teistes maksuliikides on võlglaste arv aasta algusega võrreldes püsinud stabiilne,“ ütles Roosimaa.
Ehkki aasta jooksul maksuvõlg suurenes ja võlglaste arv kahekordistus, püsib maksudistsipliin endiselt heal tasemel. 88 protsenti kõikidest nõuetest tasutakse jätkuvalt õigeaegselt. „Maksuvõla suhe laekumistesse on viimaste aastate madalaimal tasemel. See näitab, et enamik inimesi ja ettevõtteid täidavad oma kohustusi vastutustundlikult,“ tähendas Roosimaa.
Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.
