Soome saun: klassika, millel on palju kasutegureid
Soome saun köetakse enamasti kuni 105°C kuumaks. Õhk on kuiv, niiskus vaid umbes 5-15%, mistõttu ei soovitata seal viibida üle 15 minuti korraga. Järgneb sama pikk paus, mille järel võib uue saunaringi teha. Pärast saunaskäiku soovitatakse jahutada end külmavee basseinis ja seejärel puhata. Efekti suurendab leili viskamine – see tõstab niiskust ja intensiivistab higistamist.
Soome saun sobib neile, kes taluvad hästi kõrget kuumust. Vastunäidustatud on see aga inimestele, kellel on veeniprobleemid, südamehaigused, kõrge vererõhk, neeruprobleemid, põletikulised haigused, lahtised haavad või nahaprobleemid. Tundlikumad inimesed, näiteks kellel on külmad käed-jalad või kes ei söö liha, võiksid eelistada infrapunasauna.
Soome sauna kasud on mitmekesised: immuunsüsteemi turgutamine, organismi üldine detoks (nn mürkide väljutamine), valuaistingu vähenemine, artriidi ja liigeseprobleemide leevendamine, lihaste lõõgastumine ja psühholoogiline tasakaal. Kui saunas käia 2–3 korda nädalas, võib haigusrisk väheneda kuni 65%, kord nädalas käies kuni 30%. Lisaks aitab ta peale pikka tööpäeva või – nädalat lõõgastuda.
Miks saunas vihtlemine kasulik on?
Vihtlemine on saunakultuuri lahutamatu osa, millel on mitmeid kehalisi ja vaimseid kasulikke mõjusid. Traditsiooniliselt kasutatakse kase-, tamme- või näiteks eukalüptivihku, millega kerget masseerivat liigutust tehes ergutatakse nahka ja verevarustust. Vihtlemine aitab avada naha poorid, kiirendab ainevahetust ja toetab organismi loomulikku puhastumist. Samal ajal soodustab see lihaspingete vähenemist, aitab leevendada liigesevalusid ja loob sügavama lõõgastustunde.
Infrapunasaun – lihaste ja liigeste taastamiseks
Infrapunasaun kasutab spetsiaalseid kiirgureid, mis väljastavad infrapunasoojust. Kiirgus soojendab mitte niiaplju õhku, vaid nahka ja tasapindasid – seepärast on ka sauna temperatuur madalam, umbes 50°C. Saunaseanss kestab tavaliselt 30–40 minutit ja pärast seda pole jahtumine vajalik.
Infrapunasaun on tõhus lihaspingete ja liigesevalude leevendamisel, aitab lõõgastuda ja sobib neile, kes ei talu klassikalise sauna kuumust. Hea valik on see ka astmaatikutele, allergikutele ja kõrge vererõhuga inimestele.
Aurusaunad – iidne traditsioon
Aurusaun on madalama temperatuuriga (40–50°C), kuid väga niiske – niiskustase ulatub kuni 100%-ni. Seda tüüpi saun oli populaarne juba Vana-Roomas. Auruallikaks on aurugeneraator, mida sageli täiendatakse lõhnaainete piserdamissüsteemiga. Tulemuseks on troopiline ja lõõgastav keskkond.
Aurusaun sobib inimestele, kellel on hingamisraskused, kuna see aitab lõõgastada hingamisteid ja leevendada köha. Aur aitab kehal toksiine väljutada ja puhastab nahka. Soovitatav on kasutada kvaliteetset ja isetühjeneva ventiiliga aurugeneraatorit.
Soolasaun
Ruum, millel on vähemalt üks sein kaetud Himaalaja soolatellistega. Soolasaunades on istumiseks pingid või lamamistoolid ning pehme ja lõõgastav valgustus. Tavaliselt asub sauna või kabiini keskel soolageneraator.
Soolasaunade temperatuur jääb tavaliselt vahemikku 48 kuni 75 ºC ning suhteline õhuniiskus 20–50%. Sellised tingimused soodustavad soola loomulikku ioniseerumist.
Soolasaunast on kasu eelkõige inimestele, kellel esinevad hingamisteede probleemid (nt astma, bronhiit, tsüstiline fibroos, sinusiit ja hooajalised allergiad), nahamured, lihaspinged või stress.
