Kui uus kodu on paberil juba valmis joonistatud, tekib üks suur küsimus: kuhu pistikupesad, lülitid ja juhtmed panna? Elektrisüsteemi planeerimine pole ainult elektrikute töö, vaid ka majaomanikul tasub kaasa mõelda. Hilisemad ümbertegemised võivad minna kalliks ja tülikaks ning vahel ka võimatuks.
Planeeri tulevikku silmas pidades
Mõtle, millised on Sinu ja Su pere harjumused. Kas keegi töötab kodukontoris? Kas sul on plaanis elektriauto laadija? Või unistad saunast ja väliköögist? Kui süsteem planeeritakse vaid tänaseid vajadusi arvestades, on paari aasta pärast juhtmete juurde vedamine paras peavalu.
Jäta alati elektrikilpi paar tühja kohta kaitse jaoks – see annab võimaluse hiljem süsteemi laiendada.
Pistikuid ei saa kunagi liiga palju
Kõige levinum viga on pistikute vähesus. Eriti elutoas ja köögis. Telefonid, sülearvutid, teler, kõlarid, kohvimasin – kõik vajavad voolu. Hilisemad pikendusjuhtmed rikuvad nii sisekujunduse kui ka turvalisuse.
Hea soovitus on igasse seina vähemalt üks pistikupesa iga 2–2,5 meetri tagant.
Turvalisus ennekõike
Kaasaegne elektrisüsteem peab vastama nõuetele. Kaitselülitid (RCD ehk rikkevoolukaitse) on kohustuslikud, sest need päästavad elektrilöögi eest. Köögis ja vannitoas peab olema suurem tähelepanu, sest niiskus suurendab riske.
Köögis planeeri kindlasti eraldi liinid pliidile, nõudepesumasinale ja külmikule.
Ära unusta elektrit majast väljaspool
Terrassivalgustus, aiamajad, garaaž ja elektriauto laadimine vajavad samuti omaette lahendust. Väga tihti mõeldakse ainult maja sisemisele elektrile, kuid just väliala võib hiljem nõuda kõige keerulisemaid ümberehitusi.
Kokkuvõttes võib sinu esialgse joonistuse projektiks teha iga asjalik projekteerija, kuid see, et see esialgne joonistus sisaldaks ka kõike vajalikku, on osalt ka Sinu enda vastutus.
