Vaid 100 000 eurot Bentley eest? Tundub ju uskumatult hea diil, sest tõeline auto maksab tegelikult umbes 400 000 eurot. Tänu tähelepanelikule Meestelehe lugejale saame heita pilgu sellele, kuidas pealtnäha usaldusväärse kuulutuse taga peitub kaval skeem, mille eesmärk on petta inimestelt raha või panna ta astuma mõni kahtlane samm.
Väga hea hinnaga pakkumine
Autohuviline leidis soodsa kuulutuse hinnaga 100 000 EUR ja võttis müüjaga ühendust. Konkureerivad sõidukid maksavad 200+ tuhat eurot ja potentsiaalne hinnavõit tundub atraktiivne. Saates Mobile.de portaalis sõnumi müüjale, saabub peatselt teade:
Autohuviline sai vastuse oma e-kirjale
Kuna SMS-i saatja oli automark mitte telefoni number, hakkas autohuviline kirjavahetust salvestama ja mingi kahtlus juba tehingu suhtes tekkis:
Selle kirja järel on ohutulukesi autohuvilisel juba rohkem, kuid kindlat veendumust ei ole, et info oleks vale. Küll aga tunduvad peale hinna kahtlased ka järgmised asjad:
- Kiri tuli uuelt e-posti aadressilt.
- Juba enne täiendava info küsimist müüakse versiooni paarikesest, kes enam autot ei vaja.
- Omaniku andmed on peidetud teh. passis.
- Mingi paarikese reisifotod ei käi nagu ühegi auto lisainfo juurde.
Mis on huvitav, on see, et auto huvilist kutsutakse kohapeale tehingut sõlmima ja veel pole ühtegi katsetust raha saada. Pakutakse aega Luxemburgis kohtumiseks.
VIN koodi googeldades tuleb välja automüügi kuulutus hinnaga c.a. 400 000 eurot!
Nüüd siis on huvilisele selge, et ta oli vale kuulutuse omanikuga ühendust võtnud ning kogu kirjavahetus on täielik fiktsioon. Kuna autohuvilises tekkis sportlik huvi, mismoodi see pettus peaks toimima, hakkas ta edasi uurima, mis see “müüja” siis tegelikult plaanib. Igaks petteks saadab huviline teate ka õige sõiduki müüjale ning varsti peale seda ka teine kuulutus kaob. Kirjavahetusse ilmub märge:
Mitte mingil juhul ei tohiks teha ettemakseid võõrastele!“ Seisis uues kirjavahetuses.
Teades, et tegu oli eksitava kuulutusega, jätkas huviline ikkagi vestlust, et näha, millal raha hakatakse küsima
Kui nüüd lugeja küsib, milles seisnes pettus, siis alustuseks selles, et teadvalt anti autohuvilisele valeinfot ja sooviti, et autoostja broneeriks lennupiletid.
Tõenäoliselt oleks peale lennupiletite ostu kohe tulnud info, et on vaja maksta mingi broneering või muu tasu. Alternatiivina öeldakse huvilisele sellistel puhkudel, et on keegi huviline veel ja tee ettemaks.
Aga miks tahtis müüja, et huviline ostaks lennupileti? See on nagu konksu alla neelamine – oled rahaliselt panustanud ning vaimselt tehingus juba sees, seega kui küsitakse ettebroneeringut, oleks inimene ka lihtsamini seda maksnud.
Kokkuvõtvalt tasub meelde jätta:
- Kui ostad autot tee alati kuulutustest ja kirjavahetustest koopiad.
- Jälgi märke ja ära torma. Kui midagi ostetakse eest ära või “jääd ilma,” siis ju pidi nii minema.
- Iga normaalne müüja on huvitatud, et enne tehingut oleks mõlemal osapoolel üksteise andmed (olgu need vähemalt dokumendi koopiadki).
