Maikuus kasvas Tallinna uute korterite müük võrreldes aprilliga 20 protsenti, mille peamiseks põhjuseks on 1. juulist jõustuv käibemaksutõus. Inimesed soovivad lepingud vormistada enne hinnatõusu jõustumist, mistõttu on aktiivsuse kasv oodatav ka juunis. Tehingute arvu tõusu ning hinnamuutusi analüüsis Kinnisvarabüroo Uus Maa.
Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tehti Eestis mais korteritega 1836 ostu-müügitehingut, mis on tänavuse aasta kõrgeim tulemus. “Lisaks suuremale tehinguarvule kasvas üle Eesti ka kinnisvaratehingute mediaanhind võrreldes mullusega 4 protsenti. Turg on aastatagusega võrreldes kasvanud vaatamata erinevatele maksutõusudele ja madalale tarbijakindlusele. Oma osa turukasvule andsid ka tõusvad tehingumahud populaarsete suvituspiirkondade kinnisvaraga – näiteks kasvas Pärnumaa tehingute arv kuuga üle 40 protsendi,” kirjeldas Subatšjus pressiteates.
“Kõige märgilisem on Tallinna uusarenduskorterite tehingute 20-protsendiline kasv võrreldes aprilliga ning 40-protsendiline kasv võrreldes mullu sama ajaga, mille taga on peamiselt 1. juulil jõustuv käibemaksutõus. Inimesed tahavad lepingu enne ära sõlmida ning sellepärast on ka juunis oodata keskmisest rohkem tehinguid. Maksutõusu pikemat mõju saab aga hinnata alles teisel poolaastal,” märkis analüütik.
Üle Eesti kasvas korterituru käive mullu maiga võrreldes 7,9 protsenti, eramajade käive jäi samale tasemele. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tänavuse viie esimese kuuga korteritehingute arv 7,8 protsenti, mediaanhind 6,8 protsenti ja tehingute käive 14,8 protsenti.
Tallinna kinnisvaraturu tehingute mediaanhind langes aprilli ning eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 5 protsenti ja 7 protsenti, kuid tehingute arv suurenes aprilliga võrreldes viie tehingu võrra ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 20 protsenti. Esialgsetel andmetel sõlmiti aprillis 770 tehingut mediaanhinnaga 2734 eurot ruutmeetri kohta.
Tartu aprilli aktiivsust tasakaalustab maikuu tehingute arv, mis langes kuuga 9 protsenti ja aastatagusega võrreldes enam kui 14 protsenti. Kokku sõlmiti Tartus mais 131 tehingut 2354-eurose mediaanhinnaga. “Eelmise aasta võrdluses jääb mediaanhind veel keskmisele alla, kuid selle aasta algusest on näha pigem tõusvat joont,” kommenteeris Subatšjus.
Pärnu kinnisvaraturgkogus mais taas hoogu – sõlmiti 79 tehingut, suunates kursi tagasi tõusule. Võrreldes aprilliga tehti tehinguid 41 protsendi ehk 23 võrra rohkem ning mediaanhind oli 2375 eurot ruutmeetrist, näidates sellega viimase pooleteise aasta parimat tulemust. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv küll vaid kuue võrra, kuid tehingute mediaanhind kerkis üle 20 protsendi. “Nende numbrite pealt võib ennustada, et suvitajad ootavad tänavu ilusaid suveilmasid,” leiab analüütik.
Narva kinnisvaraturg oli mais stabiilne. Tehinguarv jäi aprillile kahega alla ning üldine aktiivsus on pigem madal, kuid tehingute mediaanhind kerkis eelmise kuuga võrreldes 6 protsenti. “Mullusega võrreldes on näitajad siiski endiselt tugevalt negatiivsed – tehingute arv on ligi 19 protsenti ja mediaanhind lgi 15 protsenti madalam. Tegeliku olukorra aktsepteerimist peegeldab ka kuust kuusse langevad pakkumishinnad, olles veel endiselt tegelikest tehinguhindades üle poole võrra kõrgemad,” lisas Subatšjus.
