Riigikohus selgitas hiljutises määruses, et korteriühistul on õigus asendada olemasolev küttesüsteem uuega ka juhul, kui senine süsteem ei ole veel amortiseerunud. Selliseks muudatuseks piisab enamuse korteriomanike otsusest.
Kohtuasi sai alguse ühe Tallinna korteriühistu otsusest minna üle lokaalselt gaasiküttelt kaugküttele. Otsuse vaidlustasid kaks korteriomanikku ning kinnisvaraarendaja, kellele kuuluvad ühistu majades mitmed gaasiküttel korterid.
Peamine vaidluskoht oli, kas selline küttesüsteemi muutmine nõuab kõigi omanike nõusolekut või piisab korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest. Riigikohus leidis, et kaasomandi ajakohastamise eesmärgil tehtud muudatuseks piisab häälteenamusest, kui see vastab korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud nõuetele.
Riigikohus ei nõustunud varasema seisukohaga, mille järgi võib küttesüsteemi vahetamist käsitleda ajakohastamisena vaid juhul, kui vana süsteem on täielikult kulunud või uus lahendus toob kaasa märkimisväärse rahalise kokkuhoiu.
Kohus rõhutas, et ajakohastamine hõlmab ka selliseid uuendusi, mis parandavad elamistingimusi, tõstavad korterite turuväärtust või võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada. Näiteks võib kaugküttele üleminek parandada varustuskindlust, vähendada hoolduskulusid ja vähendada tule- ning plahvatusohtu. Kuna kaugküte on reguleeritud teenus, võib see pakkuda suuremat stabiilsust nii hinnas kui kättesaadavuses.
Lisaks käsitles Riigikohus ka olukorda, kus tehnosüsteemid paiknevad ühe korteriomaniku korteris – arutelu keskendus sellele, kuidas saab ühistu neile vajadusel ligi pääseda.
