Suvilate turg püsib aktiivsena ning huvi linnakärast eemal asuvate suvekodude vastu pole vähenenud. Kinnisvara24 portaali andmetel on tänavu kevadel müügipakkumisi ligi kümnendiku võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on suvilate turul on selged hooajalised mustrid, kuid ostuhuvi püsib aastaringselt.
Märtsi keskpaiga seisuga oli Kinnisvara24 portaalis müügil 223 suvilat üle Eesti. Kõige rohkem pakkumisi leidub Harjumaal (68 suvilat), Ida-Virumaal (37) ja Pärnu maakonnas (35). Eriti silmatorkav on pakkumiste kasvanud arv Pärnumaal, kus see on aastaga suurenenud 45 protsenti.
Mida eestlased üldse suvilaks nimetavad?
Uibomäe sõnul võib suvilaks nimetada väga erinevat kinnisvara – alates nõukogudeaegsetest klassikalistest suvekodudest kuni minimajadeni, mis on viimastel aastatel populaarsust kogunud. Ta lisas, et nimetusest olulisem on see, et suvekodu vastaks omanike ootustele ning pakuks võimalust puhata ja keskkonda vahetada.
Suur osa müügil olevatest suvilatest vajab kas värskendamist või kapitaalremonti, kuid turul on saadaval ka täiesti uusi ja heas seisukorras objekte.
Millist hinda on inimesed nõus maksma?
LVM Kinnisvara maakleri Henel Aava sõnul on huvi suvilate ostmise vastu endiselt suur ning hinnad on püsinud samal tasemel kui eelmisel aastal. Kõige nõutumad on 60 000–80 000 euro vahemikku jäävad suvilad. Tema sõnul võib 80 000 euro eest leida suvila, kuhu saab kohe sisse kolida ja puhkama hakata ja lisas, et hinnad sõltuvad siiski asukohast ja hoone seisukorrast.
Näiteks Võsul küsitakse kolmetoalise suvila eest 135 000 eurot, samas kui mõnes teises piirkonnas võib leida samasuguse elamise märksa soodsamalt.
Ostjate profiil on samuti mitmekesine – noored pered eelistavad suuremaid suvilaid, mida saaks ümber ehitada aastaringseks elamiseks, samas kui keskealised inimesed otsivad eelkõige kohta, kus suvepuhkust ja nädalavahetusi veeta.
Tallinna lähedal on populaarseimad suvilapiirkonnad Laulasmaa ja Aespa, kuid näiteks Kloogale ostetakse suvilad sageli juba eesmärgiga need alaliseks elamiseks ümber kohandada.
Uibomäe sõnul on paljude jaoks oluline veekogu lähedus, kuid aina rohkem inimesi väärtustab lihtsalt rahulikku keskkonda, kus saab aiatöid teha ja loodust nautida.
Allikas: BNS
