Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on automaksus mitmeid detaile, mis võivad olla vastuolus põhiseadusega ja vajaksid muutmist.
Madise selgitas sotsiaalmeedias, et automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui auto registreeritakse aasta kestel, tuleb tasuda maks aasta lõpuni jäävate päevade eest. Samas, kui sõiduk hävib näiteks aasta alguses, tuleb omanikul tasuda terve aasta maks, ilma et tal enam vara oleks. Samuti ei tagastata mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu.
Madise märkis, et registreerimistasu saab tagasi vaid juhul, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. Praktikas oleks siiski võimalik vältida hävinud vara maksustamist, nagu see toimib juba aasta keskel registreeritud või välismaale viidud sõidukite puhul. Seesugune olukord on Madise sõnul põhiseadusega vastuolus.
Tema sõnul on riigikogul õigus kujundada maksusüsteemi, kuid see peab arvestama põhiõiguste ja kaitstavate väärtustega. Madise lisas, et riigikogul on võimalik kehtestada õiguslik alus, et mootorsõidukimaks arvestataks proportsionaalselt vastavalt registris oldud päevadele. Kui päevapõhine maksuarvestus pole võimalik, võiks kaaluda kvartalipõhist süsteemi.
Samuti tuleks tema hinnangul tagada võimalus registreerimistasu osaliseks tagastamiseks juhul, kui sõiduk hävib või varastatakse. Kui sõiduk hävib kohe pärast registreerimist, on tasu tagastamata jätmine ebaproportsionaalne. Madise sõnul saab riigikogu otsustada, millise perioodi jooksul ja millises ulatuses registreerimistasu tagastada.
Madis sõnas, et praegu saab registreerimistasu tagasi küsida vaid siis, kui sõiduk viiakse välismaale ja see on registreeritud vähem kui 10 aastat tagasi. Riigikogu võiks kaaluda, kas sarnast põhimõtet võiks rakendada ka teiste juhtumite puhul.
