Paljudele eestlastele kõlab autodesse investeerimine nagu mingi nali. Tegelikult on Eestis sadu ja sadu väiksema kaliibriga investoreid, kes suuremal või vähemal määral on teadlikult autosid ostnud ja seeläbi investeerinud. Iseasi kas nad ennast investoriteks nimetavad.
Kuna käesolevast aastast moodustab sõidukite registreerimistasu olulise osa sõiduki koguhinnast, seda eriti kasutatud autode puhul, vaatame korraks mis on muutunud. Peamiselt liigituvad autodesse investeerijad nelja gruppi:
1. Klassikalised automüügiettevõtted ja -esindused. Nende majandustegevus on suunatud siseturule ning nende müügimudel oluliselt ei muutu. Kuigi sõiduki esmasel registreerimisel tuleb registreerimistasu tasuda, jäävad enamik sõidukeid Eestisse.
2. Eraisikud, kes ostavad samaaegselt flippimiseks ja omatarbeks. Neid inimesi on Eestis rohkem, kui arvata oskaks, kuid selline mudel on ju ka tore. Ostan soodsa hinnaga endale meeldiva auto, kasutan seda ning müün kasumiga maha kui huviline tekib. Tuuakse autosid kõikjalt, kuid peamisteks päritolumaadeks on siiski Rootsi, Saksamaa ja Jaapan, aga ka USA ning mõningad väiksemad riigid. Selle mudeli kasutajatele on elu tehtud raskemaks ja seda kahel põhjusel:
- Iga auto riiki toomisel peab registreerimistasu maksma (ühekordselt), mis viib selle turuväärtuse erinevuse minimaalseks, kui mitte kahjumisse. Toomisega kaasneb ka veel hulk kulusid.
- Kui sõidukile peaks huviline tekkima teisest riigist, siis juba tasutud automaksu ja registreerimistasuga paneb müüja endale mõttetu kulurea juurde.
3. Väiksed firmad, kes kõrvaltegevusena flipivad sõidukeid. Üldiselt ostmine toimub samadest kanalitest, nagu teises punktis märgitud eraisikud, väikeste erinevustega:
- Saavad osaleda oksionitel
- Võitsid rahaliselt sõltuvalt riigist vahel ka käibemaksumäära vahega. See lõbu sai läbi, sest kohe saame Rootsiga võrdse käibemaksu.
4. Kollektsionäärid: Pikaajalise investeeringu jaoks erilisemad autod.
Arvele võtmine võib olla viga.
Arvele võttes maksad registreerimistasu ära. Kas aga leides ostja välismaalt on see raha kadunud? Mitte tervikuna. Maanteeamet kirjutab järgmiselt:
- isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit;
- sõidukite puhul, mis kustutatakse liiklusregistrist eelnevas punktis toodud eesmärgil enne ühe aasta möödumist sõiduki esmase registreerimise kuupäevast, ei tagastata sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise hetkel kehtinud registreerimistasu baasosa;
- registreerimistasu tagastatakse, kui sõiduki esmakordsest registreerimisest on möödas vähem kui kümme aastat. Tagastatava registreerimistasu summa on võrdne sõiduki liiklusregistrist kustutamise päeval arvestatud registreerimistasu suurusega nende registreerimistasu määrade järgi, mis kehtisid selle tasumise ajal;
- väiksemat kui 300-eurost registreerimistasu ei tagastata.
Igal juhul tasub läbi arvutada, kuidas ja kuhu kavatsed auto ka edasi müüa, ning kas ja kuidas saab ja tohib autot vahepealsel perioodil kasutada.
Nädala autonurk on sõidukitele suunatud rubriik, kus vaatame põnevaid ja päevakohaseid sõidukeid ning kõike, mis nendega seondub.
Saada vihje: toimetus@meesteleht.ee
