Huajiangi kanjoni sild asub 625 meetri kõrgusel jõe ja sügava kuristiku kohal. Maailma kõrgeim sild avati Hiinas liikluseks pühapäeval, teatas riiklik meedia. Silla ehitus kestis kolm aastat.
Huajiangi kanjoni sild ulatub 625 meetri kõrgusele Hiina lõunapoolse Guizhou provintsi mägisel alal. Samas provintsis asub ka seni maailma kõrgeimaks peetud 565-meetrine Beipanjiangi sild, mis on nüüd teisel kohal. Riiklikus teleülekandes näidatud droonikaadrid näitasid autosid üle hiiglasliku silla liikumas, sinised tugimastid ulatusid osaliselt pilvedesse. Avatseremooniale kogunes hulgaliselt pealtvaatajaid, sealhulgas insenere ja kohalikke ametnikke, kes väljendasid otseülekandes uhkust ja elevust.
“Huajiangi kanjoni silla avamine vähendab teekonnaaega kahe kalda vahel kahelt tunnilt kahele minutile,” ütles provintsi transpordiosakonna juht Zhang Yin kolmapäevasel pressikonverentsil. Tema sõnul toob silla kasutuselevõtt kaasa “murrangulised parandused piirkondlikus transpordis ja annab uue hoo majanduslikule ja sotsiaalsele arengule”.
Hiina on viimastel kümnenditel teinud suuri investeeringuid taristusse, millele on hoogu andnud kiire majanduskasv ja linnastumine.
Eriti Guizhou provints on kaetud tuhandete sildadega – nüüd ka kahe maailma kõrgeimaga. Riiklik uudisteagentuur Xinhua teatas kolmapäeval, et ligi pooled maailma 100 kõrgeimast sillast asuvad selles provintsis.
Huajiangi kanjoni silla ehitamine kestis üle kolme aasta. Selle 1420-meetrine põhivahe teeb sellest “maailma suurima ulatusega silla, mis on rajatud mägises piirkonnas”, lisas Xinhua. Huajiangi silla kogupikkuseks on 2890 meetrit.
Maailma kõrgeima sillana jääb see siiski alla kõige kõrgemale, kui mõõta konstruktsiooni enda kõrgust – seda rekordit hoiab Prantsusmaal asuv Millau viadukt, mille kõrgus on 343 meetrit. Aga see sild on ehitatud platoo kohale, nii et sõidutee on “ainult” ~270 m maapinnast.
Kuigi Huajiangi Suure kanjoni sild on insenertehniline ime ja maailma kõrgeim liikluseks avatud sild, peitub selle uhke fassaadi taga majanduslikult ebakindel taust. Guizhou provints, kuhu sild rajati, on üks Hiina vaesemaid piirkondi ning suur osa taristuprojektidest on rajatud kohalike omavalitsuste laenurahaga. Kuigi sild lühendab oluliselt liikumisaega ja võib tuua kasu turismile ning piirkonna ühenduvusele, kardavad analüütikud, et kulud ületavad tulusid ning laenukoormus võib osutuda üle jõu käivaks.
