Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid soovitavad, et ajateenistuse ajal antaks noortele lisaks juhiloale ka ametlik kutsepädevus, mis võimaldaks neil pärast teenistust asuda tööle kutselise juhina.
Sektori hinnangul aitaks lahendust katsetada kaitseministeeriumi ja ettevõtete koostöös käivitatav pilootprogramm, mis looks võimaluse noortel kohe pärast teenistust tööturule siseneda.
Praegu saab igal aastal ligi tuhat ajateenijat veoauto või bussi juhtimisõiguse. Kehtiv seadus ei luba neil siiski kohe tööle minna, sest kutselise juhi miinimumvanus on 21 aastat. Euroopa Liit on otsustanud langetada veoautojuhtide vanusepiiri 18 eluaastani, kuid Eestis hakkaks muudatus kehtima alles 2029–2030.
„Me ei saa endale lubada olukorda, kus sajad noored, kes on juba saanud praktilise kogemuse raskeveokite juhtimisel, jäävad seadusandlike piirangute tõttu tööjõuturust kõrvale ning meie reservväelaste seas ei ole piisavalt professionaalseid autojuhte,“ ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juht Tiit Parik.
Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai lisas, et bussifirmad seisavad silmitsi tööjõupuudusega. „Ajateenistuse käigus saadud väljaõpe võiks anda noortele kohese võimaluse alustada tööd bussijuhina, aidates tagada ühistranspordi kui elutähtsa teenuse toimimise,“ sõnas ta.
Logistika- ja transpordisektori hinnangul tugevdaks lahendus ka Eesti logistikavõimekust. „Ajateenijatele kood 95 väljaõppe pakkumine looks Eestile strateegilise eelise ja tugevdaks meie logistilist vastupidavust,“ märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni tegevjuht Herkki Kitsing.
PROLOG-i juhataja Tõnis Hintsov rõhutas, et lahendus ühendaks kaitsevõime ja majanduse vajadused: „Kui suudame siduda kaitseväelise väljaõppe ja tsiviilse tööjõuturu vajadused, võidavad kõik – riik, ettevõtted ja noored ise.“















