Valitsus arutab neljapäeval välismaalaste seaduse muudatusi, mille eesmärk on lihtsustada elamisloa saamist välisspetsialistidel, kes asuvad tööle Eestis tööjõupuudusega erialadel.
Seadusemuudatuse eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu nappust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA hinnangul jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata.
Olulise muudatusena asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, kuna varasem meede ei osutunud piisavalt tõhusaks – alates 2023. aastast on selle alusel välja antud vaid 366 elamisluba.
Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse edaspidi tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Nendel aladel ei kohaldata piirarvu ning eraldi Eesti Töötukassa luba ei ole vaja. Palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ning aitab vältida odava tööjõu sissetoomist.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, arvestades OSKA tööjõuvajaduse prognoose, tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eeskätt suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks.
Sellistel tegevusaladel töötamiseks antavate elamislubade arv sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu korral kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk ligikaudu 2600 luba aastas, muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti ehk umbes 1300 luba. Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.
Hinnanguliselt toob seadusemuudatus aastatel 2026–2029 lisamaksutulu 14–27 miljonit eurot aastas. Kui suurem osa välistöötajatest jääb Eestisse pikemaks ajaks, võib kumulatiivne maksutulu ulatuda 37–65 miljoni euroni aastas.
