Euroopa Komisjon tutvustas keskkonnahoidlikku autotööstuse koondpaketti, mille eesmärk on viia Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, tugevdada strateegilist sõltumatust ning anda autotootjatele senisest rohkem paindlikkust.
Algatus vastab ka Euroopa ettevõtjate üleskutsetele lihtsustada õigusnorme ja vähendada bürokraatiat.
Autotööstus on olnud aastakümneid Euroopa tööstuse üks tugisambaid, pakkudes miljoneid töökohti ja soodustades tehnoloogilist innovatsiooni. Koondpakett säilitab selge suuna heiteta sõidukitele, kuid annab tootjatele rohkem võimalusi heite vähendamise viiside valikul.
Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul olid tänavuses tihedas dialoogis autotööstuse, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmadega keskseteks teemadeks innovatsioon, keskkonnahoidlik liikuvus ja konkurentsivõime. „Tänases ettepanekus käsitleme neid kõiki koos. Ajal, mil tehnoloogia muudab kiiresti liikuvusmustreid ja geopoliitika kujundab ümber ülemaailmset konkurentsi, jääb Euroopa puhta energia ülemineku eestvedajaks,“ ütles von der Leyen.
Rohkem paindlikkust süsinikuheite normides
Pakkumise poolel teeb komisjon ettepaneku vaadata üle sõiduautode ja kaubikute süsinikuheite normid ning kohandada raskeveokitele kehtivaid eeskirju. Nõudluse poolel nähakse ette meetmeid ettevõtete sõidukiparkide süsinikuheite vähendamiseks koos siduvate riiklike eesmärkidega heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks.
Süsinikuheite normidesse lisatakse täiendav paindlikkus, et toetada tööstust ja suurendada tehnoloogilist neutraalsust, säilitades samal ajal tootjatele prognoositavuse ja selge turusignaali elektrifitseerimise suunas.
Alates 2035. aastast peavad autotootjad vähendama summutitoru heitkoguseid 90 protsendi võrra. Ülejäänud 10 protsenti tuleb kompenseerida ELis vähese süsinikuheitega toodetud terase või sünteetiliste kütuste ja biokütuste kasutamisega. See võimaldab ka pärast 2035. aastat kasutada lisaks täiselektri- ja vesiniksõidukitele ka pistikhübriide, sõiduulatuse pikendajaid, kerghübriide ning sisepõlemismootoriga sõidukeid.
Väikestele ja taskukohastele elektriautodele luuakse soodustused
Enne 2035. aastat saavad autotootjad väikeste ja taskukohaste elektriautode tootmisel kasutada nn superkrediiti, mis peaks soodustama selliste mudelite turuletoomist. Sõiduautode ja kaubikute 2030. aasta eesmärkide täitmisel nähakse aastatel 2030–2032 ette nn ülekandmise ja laenamise mudeli kasutamine. Kaubikute segmendis, kus elektrifitseerimine on olnud keerulisem, vähendatakse 2030. aasta süsinikuheite sihttaset 50 protsendilt 40-le.
Komisjon teeb ettepaneku muuta ka raskeveokite süsinikuheite norme, et lihtsustada 2030. aasta eesmärkide täitmist.
Ettevõtete sõidukiparkide puhul kehtestatakse liikmesriikide tasandil eesmärgid heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks. Avaliku sektori rahalise toetuse eeltingimuseks saab heiteta või vähese heitega ning Euroopa Liidus toodetud sõidukite kasutamine.
Akutootmise arendamiseks eraldatakse kokku 1,8 miljardit eurot, millest 1,5 miljardit eurot suunatakse Euroopa akuelementide tootjatele intressivabade laenudena. Sellega soovitakse tugevdada ELis toodetud akude väärtusahelat, soodustada investeeringuid ning edendada innovatsiooni ja koostööd liikmesriikide vahel.
Komisjoni hinnangul aitavad koondpakett ja varasemad lihtsustamisalgatused vähendada halduskulusid kokku ligikaudu 14,3 miljardi euro võrra aastas, säilitades samal ajal kõrged keskkonna- ja ohutusstandardid.
Lisaks võetakse kasutusele uus sõidukikategooria kuni 4,2 meetri pikkustele elektrisõidukitele, mis võimaldab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel luua sihipäraseid stiimuleid ELis toodetud väikeste elektriautode nõudluse suurendamiseks. Samuti ajakohastab komisjon autode märgistamise eeskirju, et parandada tarbijate teavitamist sõidukite heitkogustest.
Komisjoni hinnangul suurendab koondpakett ka Euroopa Liidu konkurentsivõimet, võimaldades aastas säästa ligikaudu 706 miljonit eurot, vähendada bürokraatiat ning parandada investeerimiskindlust.
