Energeetika- ja keskkonnaministri määrusega jäävad alates 1. jaanuarist 2026 kehtima senised vedelkütuse varumakse määrad.
AS Eesti Varude Keskus (EVK) prognoosib, et vedelkütuste müügimahud püsivad järgmisel aastal tänavusega võrreldaval tasemel ning Eesti riigi 90-päevase strateegilise vedelkütusevaru hoiustamiseks ja haldamiseks kogutakse 5,4 miljonit eurot.
Kütusemüüjatel on kohustus tasuda iga 1000 liitri müüdud bensiini pealt varumakset 4,6 eurot, diislikütuse pealt 3,7 eurot ja reaktiivkütuse pealt 7 eurot. Raske kütteõli varumakset arvestatakse iga müüdud 1000 kilogrammi kohta määraga 3,7 eurot.
EVK juhatuse liikme Priit Enoki sõnul prognoosib keskus tarbimisse lubatava ja varumaksega kaetud mootorikütuste koguseks tuleval aastal kokku 1,32 miljardit liitrit.
“Statistiliselt teeb enam-vähem täpselt 1000 liitrit mootorikütuseid iga Eestimaa elaniku kohta aastas. Varumakse summadest katab EVK riigi vedelkütusevaru haldamise kulud, näiteks varu hoiustamise, kindlustamise, inspekteerimise ning kvaliteedinõuete kontrollimise. Ligi 90 protsenti kuludest moodustab hoiuteenuse tellimine turuosalistelt,” selgitas Enok.
Vedelkütusevaru seaduse kohaselt tekib varumakse tasumise kohustus aktsiisimaksjal bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli ja reaktiivkütuse tarbimisse lubamisel.
Kütuste lõpp-kasutaja jaoks sisaldub bensiini ja diislikütuse varumakse kütuse tanklahinnas ning müügikviitungil seda summat eraldi ei märgita. Keskmise läbisõiduga eraauto omanik tasub aastas ostetud kütusekoguselt varumakset kokku ligikaudu seitse eurot.
Eesti strateegiline 90-päeva vedelkütusevaru on moodustatud riigi varustuskindluse, julgeoleku ning elanikkonna toimetuleku tagamiseks ja rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks. Lisaks on meie kütuseettevõtetel igas kütuseliigis märkimisväärne kommertsvaru.
Varude keskuse hinnangul püsib Eesti turu varustatus erinevat liiki mootorikütustega heal tasemel.
