Siseminister Igor Taro teatas, et Eesti on esitanud Euroopa Komisjonile taotluse vähendada poole võrra rändearuandes määratud solidaarsuspanust.
Euroopa Komisjon pakkus Eestile võimalust kas võtta Kreekast, Küproselt, Itaaliast ja Hispaaniast vastu kuni 80 ümberpaigutatavat põgenikku või anda neile riikidele rahalist ja tehnilist abi kokku 1,6 miljoni euro väärtuses.
Aruande järgi on Eesti ise märkimisväärses rändeolukorras: võrreldes rahvaarvu ja SKP-ga on siia viimase viie aasta jooksul saabunud väga suur hulk Ukraina sõjapõgenikke. See annab Eestile õiguse taotleda solidaarsuspanusest osalist või täielikku vabastamist.
Taro sõnul on Eestil juba märkimisväärne panus olemas.
„Oleme Ukraina sõjapõgenikke vastu võttes ja neid abistades suure töö ära teinud ning on aus, et seda võetakse arvesse. Võiksime küsida täielikku vabastamist, kuid see oleks ebaõiglane Kreeka, Küprose, Itaalia ja Hispaania suhtes, kes seisavad silmitsi väga suure rändesurvega. Minu ettepanek on taotleda Eesti solidaarsuspanuse vähendamist poole võrra,“ ütles ta.
Valitsus otsustas, et Eesti panustab sel korral rahalise abi ning ekspertide ja tehnika saatmisega rändesurve all olevatesse riikidesse.
„Eestisse ühtegi põgenikku teistest riikidest ei tooda,“ kinnitas Taro.
Euroopa Komisjon peaks otsuse Eesti taotluse kohta tegema veel sel aastal.
Komisjoni aastane rahvusvahelise kaitse- ja rändearuanne hindab olukorda kõigis liikmesriikides. Esimese tsükli järgi on rändesurve all Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania, kes saavad automaatselt solidaarsusreservi tuge. Rändesurve riski all on muuhulgas ka Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa ja Poola, kellel on eelisõigus saada ELi operatiiv- ja rahalist abi.
