Rektorite nõukogu pöördus haridusministri, valitsuse ja riigikogu poole üleskutsega täita varasemad lubadused ning võtta vastutus Eesti kõrghariduse kestliku rahastamise eest. Nõukogu hinnangul ei ole riik täitnud kolme aasta tagust kokkulepet, millega lubati kompenseerida mitmeaastane rahastuse mahajäämus ja töötada välja uus rahastusmudel.
Rektorite nõukogu sõnul jäi riigi ja ülikoolide vahel kolm aastat tagasi sõlmitud kokkuleppest täitmata üle 34 miljoni euro, mis pidanuks nelja aasta jooksul kompenseerima kõrghariduse rahastuse mahajäämuse. Lubaduse järgi tulnuks kasvatada ülikoolide tegevustoetust ja töötada välja uus rahastusmudel, kuid ministeerium kärpis juba teisel aastal nii 2025. kui ka 2026. aasta planeeritud kasvutempot. Nõukogu hinnangul tähendab see, et kõrghariduse rahastamine on jäänud sisuliselt 2010. aasta tasemele, kuigi kulud ja õpetajate palgad on vahepeal oluliselt kasvanud.
Toetuste kärpimine viiks õppijad välismaale
Pöördumises juhitakse tähelepanu, et ülikoolidele planeeritud tegevustoetuse kasvu on viimastel aastatel kärbitud, samal ajal aga jõuab lähiaastatel ülikooliealisse ikka tavapärasest suurem põlvkond, mistõttu oleks vaja vastuvõttu hoopis suurendada. Nõukogu hinnangul piiraks rahapuudus noorte ligipääsu kõrgharidusele ja suurendaks välismaale õppima minekut.
Rektorite nõukogu rõhutab, et ülikoolid on täitnud suure osa ministeeriumi seatud eesmärkidest – suurendanud vastuvõttu prioriteetsetes valdkondades, tõstnud õppejõudude palkasid, parandanud lõpetajate õigeaegse lõpetamise määra ning arendanud tasulisi õppevorme.
Läbirääkimistele minnes ootab nõukogu valitsuselt kahte konkreetset sammu: realistlikku rahastusplaani aastateks 2027–2028 ning erakondade üleselt kokku lepitud jätkusuutlikku kõrghariduse rahastusmudelit, mida rakendada alates 2029. aastast.
