Euroopa inimõiguste kohus otsustas teisipäeval, et Eesti riik rikkus inimõigusi, kui kehtestas vanglates täieliku suitsetamiskeelu. Kohus leidis, et keeld sekkus ülemäära inimeste eraellu ja valikuvabadusse, kirjutab.
Kohus märkis, et Eesti ei suutnud leida tasakaalu tervisekaitse ja vangide isikuvabaduse vahel, kuna võttis neilt igasuguse valikuvõimaluse. Samuti rõhutati, et ka vanglas säilitavad inimesed teatud kontrolli oma keha ja igapäevaelu üle.
Eestis jõustus üldine suitsetamiskeeld 2017. aastal, mil see keelati nii siseruumides kui ka välialadel. Keelu vaidlustasid neli vangi, nende seas eluaegset karistust kandev Rene Vainik. Kaebajate sõnul põhjustas ootamatu keeld tugevaid võõrutusnähte ja stressi juba niigi piiratud vanglakeskkonnas.
Valitsus põhjendas keelu kehtestamist tervisekaitse, tuleohutuse ja passiivse suitsetamise vältimise vajadusega. Inimõiguste kohtu hinnangul olid need eesmärgid küll õigustatud, kuid Eesti oli ületanud mõistlikud piirid, kui keelustas isegi spetsiaalsed suitsetamisalad.
“Vangide vaatenurgast ei pruugi suitsetamine olla üksnes ebatervislik harjumus, vaid ka viis ärevuse ja pinge leevendamiseks,” märkis kohus.
Kohus otsustas mõista kolmele vangile kohtukulude katteks välja 1500 euro suuruse hüvitise. Neljanda vangi taotlus jäeti läbi vaatamata, kuna seda peeti põhjendamatuks.
Lõppjäreldusena leidis inimõiguste kohus, et Eesti vanglates kehtestatud täielik suitsetamiskeeld rikkus õigust eraelule. Otsus sündis napi häälteenamusega – nelja kohtuniku poolt ja kolme vastu (4:3).
