Eesti peaministri Kristen Michali sõnul liikus neljapäeval Euroopa Ülemkogu sammu edasi Venemaa külmutatud varade kasutamisega Ukraina hüvanguks, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
“Oluline on aidata Ukrainal saavutada õiglane rahu talle sobivatel tingimustel. Selleks on vaja säilitada surve agressorile. Vahetult enne ülemkogu kinnitatud 19. sanktsioonide pakett ja USA kaua oodatud sanktsioonid Venemaa naftatööstusele aitavad kaasa Vene agressiooni peatamisele. Nüüd on oluline töötada edasi 20. sanktsioonide paketiga. Peame edasi sihikul hoidma Venemaa fossiilkütuste eksporti, varilaevastikku, langetama naftatoodete hinnalage ja kontrollima tõhusamalt seniseid piiranguid,” ütles Michal.
Peaminister lisas, et peame leidma võimaluse, kuidas agressori varasid rakendada Ukraina hüvanguks.
“Venemaa peab maksma selle eest, mille ta on hävitanud,” sõnas valitsusjuht.
Ülemkogu andis Euroopa Komisjonile ülesande esitada konkreetsed võimalused Ukraina rahastamiseks, mille abil saab jõuda lõplike otsusteni.
Michal tõi välja, et Venemaa külmutatud raha peab aitama katta Ukraina kõige olulisemaid vajadusi. Teisalt arendab raha Euroopa, sealhulgas Eesti, kaitsetööstust: “Peame pidurdama Vene sõjamasinat läbi majanduse nõrgestamise ja oma kaitsetööstuse arendamise. See on pikaajaline lahendus, et võtta Kremlilt isu tulevikus naabreid rünnata.”
Peaminister rõhutas, et Euroopa Liidu riigid peavad koos kaitsma oma idatiiba. Üheskoos on vaja leida lahendused ja rahastus õhutõrjevõime arendamiseks, droonitõrje on osa sellest.
“Oht tuleb idast. Seega oleks solidaarne panustada idapiiri kaitsele ühisrahast. Droonitõrje rajamisega ei saa enam viivitada ja on heameel, et Eesti on astunud juba konkreetseid samme,” sõnas peaminister.
Eesti soovib Euroopa Liidus kiiremat edasiminekut bürokraatia vähendamisel ja olemasoleva õiguse lihtsustamisel, vältides samas uute reeglitega halduskoormuse kasvu
“On oluline, et EL-i õigus toetaks digitaalseid lahendusi, nagu andmepõhine aruandlus, mis aitavad ettevõtjate koormust vähendada,” ütles peaminister. Valitsusjuht lisas, et siseturgu tuleb tugevdada, eemaldades tõkked ning soodustades teenuste sektorit, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust ning innovatsiooni.
“Strateegilise autonoomia tagamiseks rõhutas Eesti vajadust hoida energiahinnad taskukohased, vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja arendada puhta energia tootmist,” lausus Michal.
Lisaks arutasid EL-i juhid ülemkogul Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja kliimaeesmärke, elamumajanduse ja rände probleeme ning olukorda Lähis-Idas. 22. oktoobril oli ühenduse riigi- ja valitsusjuhtide õhtusöök Egiptuse presidendi Abdel Fattah el-Sisiga. Ülemkogu veerel toimus ka euroala tippkohtumine, mis keskendus digieuro temaatikale.
Reedel esineb Kristen Michal avakõnega Euroopa liberaalseid erakondi ühendava ALDE kongressil ja Ukraina tahtekoalitsiooni videokohtumisel.
