Endine Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles ajalehele Bild am Sonntag antud intervjuus, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted halvenesid oluliselt pärast COVID-19 pandeemiat, kuna isiklikud kohtumised muutusid võimatuks. Tema sõnul katkestasid just koroonapiirangud diplomaatilise dialoogi ja tekitasid külma kauguse, mida hiljem enam tagasi pöörata ei õnnestunud.
„Kui ei saa enam kohtuda, siis ei sünni ka uusi kompromisse,“ ütles Merkel, viidates sellele, et virtuaalsed kõned ei asendanud isiklikke läbirääkimisi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Merkel selgitas, et pandeemia ajal jäi tema kontakt Putiniga harvemaks ja distantseeritumaks, mis omakorda vähendas usaldust ja võimalust hoida suhteid kontrolli all.
Merkel süüdistas ka Poolat ja Balti riike
Merkeli hinnangul aitasid Venemaa ja Lääne suhete pingestumisele kaasa ka Poola ja Balti riigid, kes tema sõnul olid liiga jäigad igasuguse dialoogi suhtes.
„Balti riigid ja Poola ei tahtnud mingil juhul enam ühtegi sammu dialoogi poole. See viis Euroopa ühtsuse nõrgenemiseni,“ ütles ta intervjuus.
Endise kantsleri sõnul pidasid need riigid Venemaaga rääkimist nõrkuse märgiks, mis raskendas tema katseid hoida diplomaatilist kanalit avatuna.
Pandeemia mõjutas ka Saksamaa ja Venemaa suhteid
Merkel tõdes, et isiklik kontakt oli Venemaa juhtidega suheldes äärmiselt oluline. Tema sõnul võinuks olukord kujuneda teistsuguseks, kui selline side poleks pandeemia ajal katkenud.
„Kui ma oleksin saanud temaga rohkem kohtuda, oleksime ehk suutnud ära hoida edasise eskalatsiooni,“ vihjas ta 2022. aasta Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Terav kriitika Euroopas
Merkeli väljaütlemised on Saksamaal ja Ida-Euroopas tekitanud tugevat vastukaja.
Mitmed poliitikud ja kommentaatorid süüdistasid teda vastutusest kõrvalehoidmises ja püüdes süüd teistele lükata. Poolas nimetati tema kommentaare “häbiväärseks revisionismiks”, tuletades meelde Saksamaa enda rolli Venemaa energiast sõltuvuse süvendamisel ja Nord Streami projektide toetamisel.
