Tallinna ringkonnakohus jättis neljapäeval muutmata Harju maakohtu otsuse, millega mõisteti endised politseijuhid Eerik Heldna, Elmar Vaher ja Aivar Alavere kriminaalasjas õigeks.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega ning leidis, et prokuratuuri vastuväited ei olnud õiguslikult põhjendatud ja osaliselt jäid ka tõendamata.
Eerik Heldna rotatsiooni ja tema ametisse määramise kohta politsei- ja piirivalveametis (PPA) märkis ringkonnakohus, et prokuratuuri käsitlus toimunu näilikkusest ei ole põhjendatud – pole tõendatud, et Heldna ei kavatsenud tegelikult PPA-sse tööle naasta. Samuti rõhutas kohus, et maakohus hindas tõendeid korrektselt ja põhjalikult.
Harju maakohus mõistis 25. märtsil Heldna, Vaheri ja Alavere neile esitatud süüdistustes õigeks.
Prokuratuur süüdistas mehi selles, et nad korraldasid Heldnale näilise rotatsiooni PPA-sse, et tal tekiks tulevikus õigus politseipensionile.
Kohus leidis, et rotatsioon oli kooskõlas seadusega ning selle eesmärk võis olla ka ametniku pädevuse või motivatsiooni tõstmine. Tõendid ei kinnitanud, et Heldna ei kavatsenud PPA-s reaalselt tööle asuda või et käskkirjad oleksid olnud võltsitud.
Süüdistuse kohaselt lõid Heldna, Vaher ja Alavere sotsiaalkindlustusametis (SKA) ebaõige ettekujutuse, justkui oleks Heldnal alates 5. maist 2022 täitunud 25 aastat politseiametniku staaži, mille alusel hakati talle maksma väljateenitud aastate pensioni.
Prokuratuuri versiooni järgi sõlmis Heldna 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokkuleppe, mille kohaselt ta vormistati PPA teenistusse ning suunati samal päeval tagasi kaitseväe luurekeskusesse, kus ta reaalselt ka edasi töötas. Tema töösuhe seal ei katkenud.
Süüdistuse järgi leppisid Vaher ja Alavere kokku Heldna ametikoha keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses ning vormistasid samal päeval käskkirjad, mille alusel Heldna nimetati PPA teenistusse ja roteeriti seejärel tagasi endisele ametikohale.
Prokuratuur väitis, et kõik kolm – Heldna, Vaher ja Alavere – teadsid, et Heldna ei hakka PPA teenistusülesandeid täitma ning teenistusse vormistamine oli vormiline, et võimaldada tal tulevikus politseipensioni saada.
Süüdistus toetus eelkõige avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 1 võimalikule rikkumisele ning tõi välja õigusnormid, mis mõjutavad pensioniõiguse ja rotatsiooniõiguse tõlgendamist.