Keskerakonna, EKRE, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid annavad kolmapäeval Riigikogus üle umbusaldusavalduse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Peamisteks etteheideteks on väidetav valitsusepoolne passiivsus hooldekodude väärkohtlemise juhtumite uurimisel ning plaan tuua Eestisse sadu Rootsi vangistatud kurjategijaid.
Umbusalduse algatajate hinnangul on Pakosta eksinud nii sisulise vastutuse kandmises kui ka avalikkusele info esitamisel. Teravat kriitikat pälvib asjaolu, et riigiprokuratuur ei ole alustanud kriminaalmenetlust Pihlakodu AS-i suhtes, vaatamata Sotsiaalkindlustusameti järelevalveaktile, mis viitab tõsistele puudustele hooldekodu töös.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et riikliku järelevalve järelduste eiramine on vastuvõetamatu. “Minister Pakosta juhtimisel on loodud süsteem, kus abitus seisus dementsusega naiste kallal saab korduvalt toime panna vägistamisi, ilma et keegi selle eest reaalselt vastutaks. See ei ole mitte ainult juriidiline lühinägelikkus, vaid ka moraalne läbikukkumine, mille puhul Justiitsministeerium ei saa vastutusest kõrvale hiilida. Tänaste uudiste valguses on tulnud ilmsiks, et hooldekodus on vägistamise jutud levinud vähemalt kaks aastat.”
Teise suure kriitikana heidetakse ministrile ette plaani tuua Eestisse kuni 600 Rootsi vangi, kellest paljud on süüdi mõistetud rasketes kuritegudes.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul ohustab see Eesti julgeolekut.
Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder lisas, et minister pole keskendunud probleemide lahendamisele, vaid pigem eneseõigustamisele.
“Võimalikele ohtudele on tähelepanu juhtinud ka julgeolekuasutused ja eksperdid, kelle sõnade kohaselt ei pruugi neid olla võimalik täielikult maandada ega ette näha. Ministri ülesanne on seista Eesti riigi iseseisvuse ja julgeoleku eest, kuid see plaan seab ohtu nii inimeste turvalisuse kui ka ühiskonna turvatunde,” sõnas Seeder ja lisas, et Pakosta olevat varjanud avalikkuse eest oma tegelikke plaane, väites, et midagi pole veel kokku lepitud ning alles uuritakse võimalusi vanglakohtade rentimiseks.
Toppamine konkurentsiseaduse menetlemisel
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Lauri Läänemets tõi välja veel ühe kriitikapunkti – ootamatu suunamuutus konkurentsiseaduse menetlemisel: “Ootamatult tehtud kannapööre konkurentsiseaduse menetlemisel ei toeta ausat ettevõtluskeskkonda ja kaitseb kitsaid ärihuvisid. Lisaks on see toonud Eesti riigile suured Euroopa Komisjoni trahvid.”
Euroopa Komisjon karistas Eestit 400 000-eurose trahviga, sest Eesti pole õigeks ajaks konkurentsidirektiivi üle võtnud. Lisaks trahvile tuleb maksta 3000 eurot iga päeva eest, mil seda ei suudeta vastu võtta.
Direktiivi vastuvõtmine on veninud poliitilise vaidluse taga, kas eelistada haldus- või väärteomenetlust. Haldusmenetlus teeks rikkumise karistamise konkurentsiameti poolt lihtsamaks, kuid väärteomenetluses saaks inimest karistada alles siis, kui ollakse kindlad tema süüs, selgitas justiitsminister Liisa Pakosta tookord.