Täna tähistatav ülemaailmne suitsuvaba päev kutsub suitsetajaid loobuma kahjulikust harjumusest ning hoolima rohkem nii enda kui ka lähedaste tervisest. Eestis suitsetas mullu igapäevaselt 18% meestest ja umbes 10% naistest.
„Pooled igapäevastest suitsetajatest soovivad tegelikult suitsetamisest loobuda. Paljud neist on mitmel korral proovinud suitsetamist maha jätta, kuid erinevatel põhjustel on see pooleli jäänud. Sellest hoolimata tasub suitsetamisest loobumine ette võtta, sest sellega säästad nii enda kui ka oma lähedaste tervist,“ ütles NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige ja kogemusnõustaja Ingmar Kurg.
Kure sõnul jääb loobumine tihti vaid soovi tasandile, sest inimesed ei julge abi küsida. „Seda valehäbi ei ole põhjust tunda. Mina julgustan kõiki suitsetajaid küsima nõu endistelt suitsetajatelt ja ka tervishoiutöötajatelt. Eestis on palju endisi suitsetajaid, kes hea meelega on valmis jagama oma kogemust – seejuures avameelselt rääkima, milliseid raskusi nad sel teekonnal ületama pidid ja kuidas see neil õnnestus. Kõige paremat abi saab alati inimeselt kes on sama tee juba läbinud. Nõu tasub küsida ka tervishoiutöötajatelt, nad ei hammusta, võib-olla ainult veidi kurjustavad, aga jagavad kasulikke soovitusi,“ lisas Kurg.
Eesmärgiks on suitsuvaba Euroopa aastaks 2040 – see tähendab, et alla 5% elanikest oleks suitsetajad. Eestis oli 2023. aastal igapäevaseid suitsetajaid 13,2% ja juhusuitsetajaid 5,8%. Viimase viie aastaga on nende osakaal vähenenud vastavalt 4,7% ja 2,6%.
Rahvastiku tervise aastaraamatu andmetel suitsetavad enim 55–64-aastased (19%). Järgnevad vanuserühmad on 45–54 (16%), 35–44 (12%), 25–34 (9%) ja 16–24 (5%).
„Suitsetamisest loobumise esmased positiivsed mõjud avalduvad juba mõne päevaga. Hingamine muutub lihtsamaks ning maitse- ja lõhnataju hakkavad paranema. Mõne nädala möödudes on vereringe paranenud ja energiat on rohkem. Kui viimasest suitsust on möödunud aasta, siis on infarktioht võrreldes suitsetamise jätkamisega vähenenud poole võrra. Lisaks kõigele sellele on lähedased inimesed säästetud passiivsest suitsetamisest,“ kirjeldas Kurg.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab suitsetamine igal aastal Euroopas ligikaudu 1,2 miljonit enneaegset surma. Tegemist on vältimatu riskiteguriga, mis mõjutab tugevalt inimeste tervist.
Ülemaailmset suitsuvaba päeva tähistatakse WHO eestvedamisel alates 1988. aastast iga aasta 31. mail.
