Statistikaameti andmetel müüdi 2024. aastal Eestis veidi üle 21 tonni kalamarja, mis on kõigi aegade suurim kogus.
Lisaks müüdi kala- ja vähikasvatustes kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ulatuses väärtusega 7,8 miljonit eurot. Kaubakala müügikogus suurenes aastaga viis protsenti.
Viimase kahe aasta jooksul on kasvatatud kala kogused taas kasvanud, võrreldes varasema 2019–2022 langustrendiga. 2024. aastal kasvas müügikogus 45 tonni võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. “Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30 protsenti võrra ja oli üle kaheksa euro,” selgitas Kardakov.
Eestis enim kasvatatud kalaliik on endiselt vikerforell. 2024. aastal müüdi 835 tonni vikerforelli, mis moodustas 87 protsenti kogu kasvatatud kala müügikogusest. Rahaliselt tähendab see ligi 6,9 miljonit eurot.
Kardakov tõi välja, et kalamarja turustamine oli samuti rekordiline. “Kalamarja turustati 2024. aastal 21 tonni ehk ligi kaks korda enam kui aasta varem. See ületab veidi ka senise rekordkoguse 2021. aastal. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja ligi 680 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind langes 11 protsenti,” lisas ta.
Harilikku jõevähki turustati 2024. aastal 0,5 tonni ehk peaaegu sama palju kui aasta varem, väärtusega 17 000 eurot. Lisaks kasvatatakse ja turustatakse Eestis veel mitmeid kalaliike nagu linask, angerjas, aafrika angersägas, karpkala, sägä, tuurlased, valgeamuur ja teised.
