Jahimehed tabasid täna varahommikul ühe hundi, kes kuulus karja, mis murdis esmaspäeva öösel Tartumaal Tartu vallas Vasulas ligi 50 lambatalle.
Rünnaku ohvriks langenud lambakasvataja Rein Mirka rääkis, et ajas pärast veretööd lambad lauda juurde ning jahimehed seadsid juba samal õhtul sisse varitsuse. Esimesel ööl kiskjad tagasi ei tulnud, kuid juba ööpäev hiljem ilmusid nad taas kopli lähistele.
„Arvasimegi, et küll nad tagasi tulevad, eile ei olnud veel kõht tühi, aga tänaseks oli juba kere hele. Eks nad ju teadsid, kuhu korjused maha jäid – lootsid uuesti kõhutäit saada,“ ütles Mirka.
Jahimeeste sõnul oli ründajate seas kindlasti rohkem kui kaks isendit. Hundid liikusid saaki varitsedes laiali, nagu neile kombeks. Seekord aga polnud karjamaal vastas kaitsetud lambad, vaid relvastatud jahimehed.
„Aga seekord polnudki kerge kõhutäis vastas, oli hoopis jahimees,“ nentis Mirka.
Tartu Jahindusklubi esimees Tõnu Peterson ütles, et karjas võib olla kolm või isegi enam looma. Jahimeeste varitsus jätkub seni, kuni ka teine „nuhtlusisend“ tabatud on.
„Neil on veel kõht tühi, eks tulevad ilmselt lähipäevil tagasi. Kui siis teise hundi tabame, vahest lähevad parematele jahimaadele,“ sõnas Peterson.
Rein Mirka hoiab oma lambaid lauda lähedal vähemalt selle nädala lõpuni või kuni oht on möödunud. „Panin igaks juhuks ka kaamerad üles, eks siis näis,“ lisas ta.
Euroopa Parlament kiirendab otsust huntide kaitsestaatuse muutmise osas
Euroopa Parlament otsustas arutada hundi kaitsestaatuse alandamist kiirendatud korras, mis tähendab, et juba neljapäeval toimub täiskogus hääletus ettepaneku üle määrata hunt EL-i tasandil lihtsalt kaitstud, mitte enam rangelt kaitstud liigiks.
Eesmärk on muuta hundi senine kaitsestaatus paindlikumaks, võimaldades liikmesriikidel paremini reageerida kasvanud hundipopulatsioonidest tulenevatele probleemidele.
Otsus teemat menetleda kiirendatud korras võeti vastu teisipäeval, seega võib lõplik otsus parlamendi tasandil sündida juba sel neljapäeval.
Euroopa Liidu Nõukogu on väljendanud valmisolekut muudatust toetada. Kui ka Euroopa Parlament ettepaneku heaks kiidab, jääb järele vaid Nõukogu ametlik kinnitus, mille järel muudatus jõustub.
Euroopa Komisjoni andmetel elab Euroopas enam kui 20 000 hunti ning nende arv on pidevas kasvutrendis. Laieneb ka nende leviala. Kuigi looduskaitselisest vaatenurgast on see positiivne areng, on huntide kasvav asurkond mitmel pool tekitanud pingeid, eriti karjakasvatajate seas.
Kaitsestaatuse alandamine annaks liikmesriikidele suurema paindlikkuse hundipopulatsiooni ohjamisel, kuid samas säilib kohustus tagada liigi soodne seisund või selle saavutamine.
