Viimaste kuude statistika näitab murettekitavat trendi – Eesti maanteedel jääb järjest rohkem ilveseid auto alla. Kui varasematel aastatel jäi hukkunud ilveste arv aastas alla kahekümne, siis tänavu on juba kolme kuuga registreeritud 12 surmajuhtumit.
„Aasta esimese kvartali 12 ilvese surmaga lõppenud intsidendid viitavad sellele, et aasta ülejäänud kuud võivad hukkunud ilveste osakaalu oluliselt kasvatada. Seni on enamik neist hukkunud just aasta teises pooles,“ kommenteeris „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu.
Jaanuaris hukkus kaks, veebruaris kolm ja märtsis juba seitse ilvest. Võrdluseks: eelmisel aastal samal ajal oli hukkunud seitse isendit ning kogu aasta jooksul 25. See viitab tugevale tõusutrendile.
Kõige rohkem juhtumeid on registreeritud Tartu- ja Harjumaal, kummaski neli. Lisaks hukkus kaks ilvest Põlvamaal ning kaks Rapla- ja Valgamaal.
Ajalooliselt jäi 2020. aastal hukkunud ilveste arv alla kümne, kuid 2021. aastaks ületati juba 20 piiri. Kahel järgmisel aastal registreeriti vastavalt 16 ja 25 juhtumit. Pandeemia-aastad vähendasid ajutiselt liiklussagedust, kuid ilveste arvukus näitas kasvu.
„Mida täpsemalt fikseeritakse teedel toimuvad juhtumid, seda selgemalt võib mõista, et liiklus ja metsloomade arvukus on omavahelises korrelatsioonis,“ lisas Salmu.
Eraldi tõstab statistika esile hundi, kes oma ettevaatlikkuse tõttu jääb harva liiklusõnnetustesse. Ilvese ja karu puhul see paraku nii ei ole.
„Tabelist näeme, et selgelt üles liigub ka karudega toimunud õnnetuste osakaal, mis peaks ärevaks tegema kõiki autojuhte,“ ütles Salmu. „Kirjanduse põhjal ju teame, et täiskasvanud karu kaal võib küündida 120 kg-st 200 kg-ni, mis on võrreldav põdraga ja halvemal juhul võib kaasa tuua fataalse lõpu ka liiklejale,“ lisas ta.
Kuigi igapäevane liiklemine ei tähenda, et igal sammul varitseb metsloom, tasub eriti hämaral ajal ja varahommikuti olla ettevaatlik. Just siis on loomade liikumine kõige aktiivsem ning nähtavus halvem, mis suurendab kokkupõrgete riski.
Allikas: BNS
