Kuivade ja tuuliste kevadilmade tõttu on Eesti linnades sagenenud probleem lendleva tänavatolmuga. Eesti keskkonnauuringute keskuse viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste taseme tõusu, mis mõjutab enim just tundlikke elanikkonnarühmi, nagu eakad, lapsed ja krooniliste haigustega inimesed.
“Linnades registreeritud kõrgete peenosakeste (eelkõige PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Tolmu keerutab õhku tuul, sõidukid ja valed koristusmeetodid,” selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.
Peenosakesed on mikroskoopilised ning jäävad õhku püsima pikaks ajaks. Need võivad põhjustada hingamisteede ja silmade ärritust, eriti allergikutele ning teistele tundlikele inimestele.
“Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad. Pollinoosi ehk õiteolmuallergiaga inimesed tunnevad lisaks kevadel õhus levivale õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles allergialiidu esimees Kaja Julge.
Terviseametite sõnul peaksid riskirühma kuuluvad inimesed vältima liikumist tiheda liiklusega aladel just tipptundidel, mil peenosakeste sisaldus on kõrgeim.
Vältida tuleks lehepuhureid
Õhukvaliteedi parandamiseks on oluline rakendada õigeid tänavakoristuse meetodeid – niisutamine enne tööde alustamist ja tolmu kokkukogumine. Vastasel juhul levib tolm laiali ja püsib õhus pikalt, kandudes ka teistesse linnaosadesse.
Kinnistute hooldajatel soovitatakse vältida lehepuhurite kasutamist tolmu eemaldamiseks, kuna need puhuvad saasteosakesed lihtsalt laiali.
Samuti on õhukvaliteedi seisukohalt oluline rehvivalik
Lamellrehvid kulutavad asfalti vähem kui naastrehvid ning tekitavad seetõttu ka vähem peenosakesi. Linnasõitudeks soovitatakse autoomanikel eelistada lamellrehve.
TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill märkis, et naastrehvidel on lisaks keskkonnamõjule oluline mõju ka teekatete seisukorrale.
“Kogu Eesti teevõrku arvesse võtta võib naastrehvidest tekkinud iga-aastane kulu maksumaksjale olla isegi üle 10 miljoni euro. Näiteks Tallinna linnapiirist väljasõidul Pärnu suunas jäi kahe viimase kulumiskihi asfalteerimise vahele kõigest 7 aastat,” rääkis Lill.