Julianus Inkasso koostab juba üheksandat aastat järjest Eesti eraisikute maksehäirete analüüsi, et pakkuda tõetruud ülevaadet siinsete inimeste maksekäitumisest.
Värskeimate andmete põhjal selgub, et 2025. aasta esimeses kvartalis on tüüpiline maksehäirega eraisik 46-aastane Harjumaal elav mees, kellel on keskmiselt 2,6 aktiivset maksehäiret kogusummas 4 489 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on aktiivsete võlgade arv pisut vähenenud, kuid koguvõla summa on kasvanud 89 euro võrra.
Võlgnike arvu kasv on aeglustunud, kuid keskmine võlasumma on kasvanud
Eestis on hetkel 85 085 makseraskustes inimest – see on 115 võrra vähem kui mullu samal ajal. Samal ajal on maksehäiretega seotud koguvõlg kasvanud ligi 9 miljoni euro võrra. Julianuse emaettevõtte Aktiva Finance Group andme- ja analüüsijuht Helery Tasane selgitab:
“Maksehäirega isikute arvu vähenemine võrreldes kasvava koguvõlaga viitab, et kuigi majanduskeskkond elavneb, kajastub püsiv inflatsioon endiselt eraisikute kasvavates võlasummades.“
Ligi pooltel võlgnikest on vaid üks aktiivne maksehäire, mille keskmine suurus on 1 795 eurot. Kui aga inimesel on juba kaks maksehäiret, tõuseb keskmine võlasumma 3 910 euroni. 65% võlgnikest on üks või kaks maksehäiret, kuid ligikaudu 13 000 inimesel on neid viis või enam. See 15% moodustab 38% kogu maksehäirete kogusummast – nende keskmine võlg ületab 11 200 eurot.
Maksehäirete kuhjumine suurendab finantskoormust
Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe rõhutab, et võlaprobleemid eskaleeruvad tihti seetõttu, et neile ei reageerita õigel ajal. Isegi üks maksehäire võib olla ohumärk. Ta lisab, et kahe maksehäirega inimese keskmine võlg on juba pea 4 000 eurot – see on ligi kaks Eesti keskmist kuupalka. Laurimäe sõnul ei pea võlg olema lõpp-punkt, vaid äratuskell finantskäitumise muutmiseks. Julianus peab oma ülesandeks mitte ainult sissenõudmist, vaid ka teadlikkuse tõstmist ning finantskirjaoskuse parandamist, eriti noorte seas.
Soovitused makseraskuste korral:
- koosta realistlik eelarve ja vaata üle püsikulud;
- võta võlausaldajaga ühendust ja küsi ajatamist või maksegraafikut;
- ära võta uusi kohustusi enne vanade lahendamist;
- kasuta tasuta võlanõustamise teenuseid, mida pakuvad omavalitsused.
Noorte kasvav võlakoormus viitab puudulikule finantsharidusele
18–25-aastaste seas on maksehäiretega noorte arv aastaga kasvanud 3687-lt 4321-ni. Kasvu põhjustab eelkõige ühe maksehäirega noorte arvu suurenemine – neid on võrreldes 2024. aastaga 431 rohkem, mis tähendab 26% kasvu. Teistes vanuserühmades on maksehäiretega inimeste arv jäänud üldjoontes stabiilseks, kuid mitme maksehäirega isikute keskmine võlasumma on kasvanud kõigis vanusegruppides.
Julianus Inkasso tegevjuht selgitab, et noored ei pruugi mõista krediidikohustuste pikaajalisi mõjusid. See võib hiljem mõjutada nende laenuvõimekust, eluaseme leidmist või tööle saamist. Ka mitme maksehäirega tööealised inimesed kuuluvad pikaajalise maksevõimetuse riskigruppi. Seetõttu on oluline ennetav haridus ja kerge ligipääs finantsnõustamisele.
Maksehäirete jaotus soo lõikes on jäänud aasta jooksul muutumatuks.
Soo lõikes pole muutusi – 66% maksehäirega isikutest on mehed, 34% naised. Meeste koguvõlg on kasvanud 249 miljonilt 256 miljonini, naistel 124 miljonilt 126 miljonini. Keskmine maksehäire meeste seas on kasvanud 151 ja naistel 32 euro võrra. Kuigi meeste seas on rohkem maksehäireid, on naistel sagedamini mitu väiksemat võlga.
Piirkondlikud erinevused
Harjumaal ja Ida-Virumaal on rohkem maksehäireid, kuid see on seotud suurema rahvaarvuga. Harjumaal on maksehäiretega inimeste osakaal 4,3%, Ida-Virumaal aga 7,3% – kõrgeim Eestis. Samas on Ida-Virumaal üks madalamaid keskmisi võlgnevusi (3 706 €).
Väiksemates maakondades on võlgnikke vähem, kuid üksikud võlad suuremad. Näiteks Hiiu maakonnas on keskmine võlg 7 020 eurot. Sarnast pilti näeb Pärnu-, Järva- ja Raplamaal.
Statistika ei näita kogu pilti
Oluline on teada, et maksehäirete andmebaasid ei hõlma kõiki võlgnevusi – näiteks parkimistrahvid või prügiarved jäävad tihti välja. Seetõttu ei kajastu need inimese maksevõime hindamisel, kuigi viitavad probleemidele.
Rohkem kui pooltel juhtudel, kus alustatakse uut võlamenetlust, on isikul juba varasem maksehäire. Seetõttu on oluline enne eraisikuga tehingu tegemist kontrollida tema makseajalugu Krediidiregistri andmebaasis taust.ee.
