Transpordiameti uus analüüs toob esile, et Eesti riigiteede optimaalseks säilitamiseks tuleb eelarvet kahekordistada, investeeringud on vältimatud.
Tegemist on teehoiu rahavajaduse analüüsiga aastateks 2025–2054. Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi sõnul näitavad uuringutulemused, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks optimaalne aastane eelarve 203 miljonit eurot. See on 31% enam kui eelmise analüüsi järgi prognoositi. Peamised põhjused on alarahastatud eelarve, mis on kaasa toonud teede seisukorra halvenemise ning remonttööde hinnatõusu. Riigiteede remondivõlg on viimase viie aastaga kasvanud 12 protsenti, ulatudes 772,4 miljoni euroni – see vastab peaaegu nelja aasta optimaalsele eelarvele.
Mullu tellitud analüüsi käigus ajakohastati tasuvusanalüüside metoodika, sealhulgas sõidukite kasutusparameetrid ja teekasutajate kulud sõltuvalt tee seisukorrast. Selle põhjal hinnati, milline oleks 2024. aasta remonttööde hindade alusel optimaalne eelarvetase, et tagada teedevõrgu säilimine ja hoida kogu transpordisüsteemi kulud – nii teekasutajate kui ka teehoiu kulud – järgmisel 30 aastal võimalikult madalal.
Riigiteede säilitamise alla kuuluvad nii korrashoid, kruusateede remonditööd, kattega teede pindamine, taastusremont kui ka rekonstrueerimine ja sildade remont.
Lisaks analüüsiti ka riigiteede arendusvõlga – summat, mis on vajalik selleks, et viia teedevõrk vastavusse kõigi kehtivate nõuetega aastaks 2054. Selleks hinnati, kui palju oleks vaja investeerida maanteede ja kruusateede parandamisse ning TEN-T põhivõrgu (Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed) rekonstrueerimisse. Kokku ulatub arendusvõlg ligikaudu 1,5 miljardi euroni. Arengukava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.
Kui arvestada ka TEN-T põhivõrgu nõuetele vastavaks ehitamist aastaks 2030, on riigiteede säilitamiseks ja arendamiseks esimesel viiel aastal (2025–2029) vaja 462 miljonit eurot aastas ning järgneval 25-aastasel perioodil (2030–2054) 212 miljonit eurot aastas.
Analüüs annab olulise aluse riigi teehoiukavade koostamiseks, et tagada jätkusuutlik ja kulutõhus teede hooldus ja arendus järgmise 30 aasta jooksul.
