Riigikontrolli hinnangul andis Keskkonnaamet Rail Balticu loodusmõjude hüvitamiseks mõeldud aladel raielube, mille tõttu raiuti maha 17 hektarit metsise elupaiku Lõuna-Pärnumaal. See viis vajaduseni määrata 26 korda suurem hüvitusala ning venitas Rail Balticu planeerimist ligi seitse kuud.
Kuigi Keskkonnaamet ja RMK teadsid, millised metsad olid mõeldud asenduselupaikadeks, anti siiski välja raieload, sealhulgas väärtuslikule 17 hektari suurusele alale. Kokku lubati raieid 1183 hektaril, millest RMK osa oli 1108 hektarit.
RMK osales hüvitusalade väljavalimise protsessis ja andis kavale kooskõlastuse, aga põhjendas raiet sellega, et nad ei saanud piirangute sisust aru.
Kas juhtum näitab halduskaost? Ametnikud ei olnud teadlikud kavandatud piirangutest ning raielubade väljastamisel ei järgitud ettevaatuspõhimõtet ega kohtupraktikat. Hiljem selgus, et piirangud sai kaardisüsteemi lisada vaid paari päevaga.
Riigikontroll soovitab Keskkonnaametil ja RMK-l parandada infovahetust ning tagada, et enne raielubade andmist hinnatakse mõjusid loodusväärtustele, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus.
Allikas: BNS
