Möödunud aastal registreeriti üle 250 000 kindlustusjuhtumi, millest 505 puhul esitati kindlustusvaidluse avaldus lepitusorganile. Neist 227 puudutas liikluskindlustust ning 89 kodukindlustust, mis on 13 protsenti rohkem kui 2023. aastal.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse liige Lauri Potsepp märkis, et kindlustusvaidluste osakaal on kindlustusjuhtumite koguarvuga võrreldes väike. Ta nentis, et viimastel aastatel on tarbijate ebakindlus kasvanud ning see kajastub ka lepitusavalduste arvu suurenemises, eriti kodukindlustuse valdkonnas. Sageli tekivad vaidlused, kuna inimeste ootused hüvitistele on kõrgemad kui kindlustuslepingus kokku lepitud. Selliste olukordade vältimiseks tuleks lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata kolmele asjale: mida kindlustatakse, millistel juhtudel kindlustus hüvitab ning millise summani hüvitis ulatub.
Tema sõnul tuleks kindlustus valida vastavalt oma vajadustele. “Näiteks veebis kodukindlustust sõlmides ei tasu eeldada, et ekraanil kuvatud koduse vara kindlustussumma on automaatselt sobiv. Kindlustatav summa tuleks ise hoolikalt läbi mõelda, arvestades kogu vara – tehnika, mööbli, riiete ja muu asendamise maksumust. Kindlustusselts ei tea täpselt, kui palju vara teie kodus on,” rõhutas Potsepp.
2024. aastal lõppes 60 protsenti kindlustusvaidlustest lepituse käigus kokkuleppega. Keskmine vaidlusalune kindlustussumma oli 11 750 eurot, väikseim 46 eurot ja suurim 384 564 eurot.
Kindlustuslepitaja Oliver Orumets tõi välja, et lepitus on kiire ja mugav viis kindlustusvaidluste lahendamiseks, kuna üle poole juhtumitest leiab kokkuleppe mõne kuu jooksul. Orumetsa sõnul on ka olukordi, kus osapooled kokkuleppele ei jõua. Kodukindlustuse vaidlustes esineb sageli probleeme sellega, et vastutuskindlustuse summa on liiga väike ning kindlustusselts ei saa kõiki kahjusid hüvitada.
Ta tõi näite, kus ühe korteriomaniku vannitoas neljandal korrusel purunes toru, mille tagajärjel vesi voolas kahele alumisele korrusele, kahjustades naabrite elamispindu. Korteriomanik pidi tasuma naabrite korterite remondi, kuna ta vastutas torulekke eest. Tal oli vastutuskindlustus 30 000 euro ulatuses, kuid naabrite kahju ulatus 45 000 euroni. Omanik püüdis lepituse kaudu leida lahendust, et vältida enda kanda jäävat 15 000 euro suurust summat. Orumets lisas, et sellist vaidlust saanuks vältida, kui kindlustussumma oleks olnud suurem, näiteks 50 000 eurot.
Kindlustusvaidlusi lahendatakse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse lepitusorganis, mis on riiklikult tunnustatud kohtuvälised vaidluste lahendamise organid. Kui osapooled jõuavad lepitaja vahendusel kokkuleppele, on selle täitmine kohustuslik. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on klientidele tasuta.
