Eesti kaubavahetus näitas 2024. aasta teisel poolel märgatavat paranemist. Kui aasta algus oli majanduslikult nõrk, siis viimased neli kuud tõid ekspordi kasvu. Detsembris suurenes eksport kahe protsendi võrra võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuid esimese poolaasta madalseisu tõttu jäi aasta kogutulemus siiski nelja protsendi võrra väiksemaks kui 2023. aastal. Peamiseks languse põhjuseks oli teiste riikide päritolu kaupade müügi vähenemine.
Eesti päritolu kaupade eksport püsis stabiilsem – aasta kokkuvõttes langes see vaid 1,5 protsenti. Eriliselt positiivne oli teine poolaasta, mil kasv ulatus üle kuue protsendi. Peamine probleem oli reekspordi vähenemine, samas kui kohalike toodete müük vähenes ainult ühe protsendi võrra.
Eriti hästi läks kaubagruppidel, millel on Eestis pikk väärtusahel, nagu puidutööstus ja toiduainete tootmine. Detsembris aitasid ekspordi kasvu enim puittooted (vineer, saematerjal, kokkupandavad ehitised), loomsed tooted (juust, piim, rõõsk koor, kala), laevad ning mõõte- ja kontrolliseadmed. Ainult mõned kaubagrupid, nagu metallijäätmed ja nisu, näitasid langust.
Ekspordi kasvu vedasid peamiselt tööstusettevõtted. Tööstussektori kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ning tootmisootused viitavad kergemale kasvule. Peamiseks takistuseks on endiselt ebapiisav nõudlus, kuid see probleem on hakanud taanduma. Tellimuste maht on viimase kahe aasta kõrgeim, kuigi jääb veel alla tavapärasele tasemele.
Sihtturgudest mõjutas eksporti enim Soome, kuhu müüdi 2024. aastal 326 miljoni euro võrra vähem kui eelmisel aastal. Soome majanduskasv oli 2023. aastal tagasihoidlik, kuid 2024. aastaks prognoositakse 0,8% SKP kasvu ja 2,2% impordi suurenemist, mis loob Eesti eksportijatele paremad võimalused.
Mõnevõrra ebaselge on USA ja teiste riikide vahelise tariifisõja mõju Eesti väliskaubandusele. Lühiajaliselt võib see olla isegi kasulik, sest maksustatakse tooraineid, mida Eesti ise ei tooda, mis võib omakorda langetada nende hindu maailmaturul. Samas sõltub tulevik paljuski sellest, millised kaubad järgmiseks tollimaksude alla satuvad. Üldiselt võib 2025. aastale siiski vastu minna mõõdukalt positiivse väljavaatega.
