Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) otsustas, et enne metsaraiet hakatakse senisest rohkem suhtlema kohalike elanike ja omavalitsustega. Asulate lähedal asuvate riigimetsade hooldamisel saavad kogukonnad ja omavalitsused edaspidi rohkem kaasa rääkida.
RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul koostatakse selleks iga kohaliku omavalitsuse kohta riigimetsa tervikkava, mis hõlmab kõiki kogukonnaalasid – varasema nimetusega kõrgendatud avaliku huviga alasid. Tervikkava aitab paremini planeerida metsatöid, arvestades kohalike elanike ettepanekuid.
Iga valla või linna riigimetsaala vaadatakse üle ning metsatööde plaanid koostatakse koostöös kohaliku omavalitsuse, elanike ja huvirühmadega. Vajadusel kohtuvad RMK esindajad elanikega metsas, et selgitada tööde eesmärke ning kuulata ära kogukonna arvamused.
Kohalike elanike huvi oma kodukandi metsade vastu on suur ning RMK soovib seda edaspidi rohkem arvesse võtta. Kogukonnaalade jaoks luuakse detailsed tööplaanid, kuid kõikjal metsatöid lähiaastatel ei planeerita. Kui tööd siiski kavasse lisatakse, siis toimub nende eel arutelukoosolek, võimalusel otse metsas. Kogu protsess on avalik, seejuures RMK-le esitatud küsimused ja vastused ning metsatööde projektid.
Soolmann selgitas, et senise “kõrgendatud avaliku huviga ala” asemel hakkab RMK kasutama mõistet “kogukonnaala.” Need on riigimetsa osad, mis asuvad asulate lähedal ning mida inimesed kasutavad igapäevaselt sportimiseks, jalutamiseks ja puhkamiseks. Soolmann lisas, et kui RMK plaanib seal metsatöid, siis arutatakse need kohalike elanikega läbi ning neil on võimalus teha ettepanekuid.
RMK kinnitab, et on valmis kohalike ettepanekuid arvesse võtma, arvestades metsa kasutusviise, nagu liikumisrajad ja puhkealad, ning otsides lahendusi, mis sobivad nii kogukonnale kui ka metsa majandamisele.
RMK edela regiooni kaasamisspetsialist Elor Ilmet sõnas, et Viljandimaal ei alusta RMK sel aastal veel kogukonnaalade tervikkavade koostamist, kuid senised kogemused näitavad, et inimesed on oma kodukandi metsade käekäigust huvitatud. Arutelusid on korraldatud ka keerulisemate ilmastikutingimuste korral, kuna aktiivsed kogukonnad soovivad kaasa rääkida olenemata ilmast.
