Põllumajanduslikuks toitaineks kasutatava fosfori tooraine fosforiidi import Euroopa Liidu riikidesse kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis 28 protsenti, selgub keskkonnaettevõtte Ragn-Sellsi värske Euroopa Komisjoni andmetele põhinev analüüs.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis importisid Euroopa Liidu ettevõtted Venemaalt fosforiiti ligi 54 miljoni euro eest, mis on 28 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil. Sellega kindlustas Venemaa endale fosforiidi osas EL-i oluliseima kaubanduspartneri positsiooni.
Euroopa sõltuvus Venemaa fosforiidist kasvab
„Samal ajal kui Euroopa Liit on suutnud saavutada energiasõltumatuse ja püüab vähendada sõltuvust teistest Venemaalt pärit väetistest, on meie toidujulgeolek sealsest fosfaadist rohkem sõltuv kui kunagi varem. Lahendus on kiirendada fosfori käitlemist Euroopa enda kanalisatsioonisüsteemidest ja luua selle asendamatu toitaine jaoks ringmajanduslikel põhimõtetel toimiv tarnimisahel,” ütles Pär Larshans, Ragn-Sells Groupi jätkusuutlikkusvaldkonna juht.
Fosfor on oluline toitaine mineraalväetistes ja loomasöödas. Peaaegu kogu EL-is kasutatav fosfor tuuakse sisse, kuna ainus siinne fosforiidikaevandus Soomes katab alla kümne protsendi põllumajanduslikust nõudlusest.
„Euroopa on looduslike fosforiidivarude nappuse tõttu justkui uneskõndija teel fosforikriisi poole. Fosfori tunnistamine strateegiliselt oluliseks ja taaskasutatud fosfori teel olevate seadusandlike tõkete kõrvaldamine on hädavajalik Euroopa toidujulgeoleku, konkurentsivõime ja vastupanuvõime tagamiseks,” lisas Pär Larshans.
Venemaa väetiste koguimpordi väärtus on 2026. aastal järsult langenud peamiselt tänu tariifidele Venemaa ja Valgevene segaväetistele ning lämmastikupõhiste väetiste lisamisele EL-i süsiniku piirimaksumehhanismi (CBAM) alla alates 1. jaanuarist. Kuna antud meetmed ei kehti fosfori kohta, on oluliselt kasvanud puudujäägi kompenseerimine Venemaalt pärit fosfaadi sisseveo abil.
Ragn Sellsi Eestis põlevkivituha väärindamise projekti vedava RS OSA Service OÜ tegevjuhi Alar Saluste sõnul on EL-il teisaste materjalide väärindamisel mitmeid madlal rippuvaid vilju, mis aitaksid erinevaid tööstusharusid. “Lineaarse majandusmudeli ajast pärit regulatiivsed jäänukid on vaja kiiremas korras ümber teha ning seejuures peaks arvestama ka tehnoloogiate võimalusega, mida täna veel ei eksisteeri. See aitaks innovatsioonil ja teadusel enam vajaduste katmisele kaasa aidata,” märkis Saluste.
Venemaa järel on suuruselt teine fosforiidi tarnija Maroko. Sealne fosforiit sisaldab aga looduslikult rohkem saasteaineid nagu kaadmium ja uraan, mis muudavad kõrgekvaliteediliste fosforitoodete nagu loomasööda kui ka üha enam akude valmistamise võrreldes Venemaa toorainega kulukamaks.
Taaskasutatud fosfori kasutamist piiravad vanad EL-i reeglid
Samal ajal pärsib Euroopa reoveemudast ringmajandusfosfori tootmist hetkel kehtiv EL-i keeld taaskasutatud fosfori rakendamiseks loomasöödas. Tänapäevased tehnoloogiad nagu Ragn-Sells’i tütarettevõtte EasyMining Ash2Phos, eraldavad fosfori mudatuhast kõrgete temperatuuride juures põletusprotsessi teel, muutes bioloogilised riskid minimaalseks. Endiselt on aga ka nõnda kõrge puhtusastmega toodete kasutamine loomasöödas keelatud just nende teisase päritolu, mitte kvaliteedi tõttu.
„Euroopa kanalisatsioonist läbib suur kogus fosforit ning tänapäevane tehnoloogia võimaldab seda ohutult kätte saada. Ainult vananenud seadused hoiavad meid impordist sõltuvana. EL saaks vaid ühe lisaga söödaseadusandluses märkimisväärseid investeeringuid käivitada, konkurentsivõimet tugevdada ja sõltuvust Venemaast vähendada,” ütleb Jan Svärd, EasyMiningi tegevjuht.
Rootsi on kutsunud Euroopa Komisjoni üles taotlema Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) uut riskihinnangut söödaseadusandluse muutmise alusena.
Rootsi on kutsunud Euroopa Liitu üle vaatama keeldu, mis ei luba taaskasutatud fosforit loomasöödas kasutada.
