Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta jaanuaris riigieelarvesse 1,3 miljardit eurot makse, mida on 110 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal. Positiivse arenguna vähenes aga samal ajal märgatavalt maksuvõlglaste arv.
Võrreldes möödunud aasta jaanuariga laekus tänavu makse mõnevõrra vähem. Peamine põhjus on see, et mullu laekus jaanuaris erakordselt palju juriidilise isiku tulumaksu. 2026. aasta jaanuaris laekus juriidilise isiku tulumaksu 234 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal.
Käibemaksu laekumine aga kasvas jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga ligi 20 protsenti ehk 56,8 miljoni euro võrra.
MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul mõjutas jaanuaris käibemaksu laekumist energiatarbimise kasv ning elektri- ja gaasihindade tõus. ”Seetõttu andis energeetikavaldkond jaanuaris suurima panuse käibemaksu laekumise kasvu. Lisaks on käibemaksu tasumise kohustus märgatavalt kasvanud ka jae- ja hulgikaubanduses ning näha on mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügi ettevaatlikku taastumist.“
Mullu kasvanud tööjõumaksude laekumine jätkus ka tänavu jaanuaris. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 23 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal ning sotsiaalmaksu ligi 30 miljonit eurot ehk 7,5 protsenti enam, mille põhilisteks mõjutajateks on olnud palgafondi jätkuv kasv. Siinjuures tuleb arvestada, et 2025. aasta jaanuaris laekus veel 20-protsendise määraga füüsilise isiku tulumaks.
Kütuseaktsiisi laekus jaanuaris 9,5 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal, mida mõjutas eelkõige kütuse tarbimisse lubamise ja müügimahtude kasv. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine on aga aasta tagusega võrreldes vähenenud.
Alkoholiaktsiisi laekus 1,7 miljonit eurot vähem kui 2025. aasta jaanuaris. Mitmel järjestikusel aastal on näha sarnast mustrit, kus aktsiisimäärade tõusu eel suureneb aasta lõpus alkoholi ladudesse varumine ning aasta alguses on aktsiisi tarbimisse lubamine väiksem. Ka 2025. aasta lõpus varuti alkoholi rohkem kui aasta varem, mistõttu lubati 2026. aasta jaanuaris tarbimisse vähem alkoholi kui mullu samal ajal.
Maksuvõlg oli 1. veebruari 2026. a. seisuga kokku 353,9 miljonit eurot, millest 54,7 miljonit eurot moodustas ajatatud maksuvõlg.
Jaanuaris vähenes maksuvõlg 13,6 miljoni euro võrra peamiselt sotsiaalmaksu ja käibemaksu, aga ka erijuhtude tulumaksu ning mootorsõidukimaksu võlgnevuste arvelt. Enim maksuvõlgu oli jaanuari lõpu seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, samuti töötlevas tööstuses.
Maksuvõla vähenemist mõjutas lisaks laekumistele ka maksuvõlgade kustutamine aegumise tõttu. Jaanuaris kustutas MTA aegumise tõttu maksuvõlga kokku 21,2 miljoni euro ulatuses, mis toimubki tavapäraselt aasta alguses.
Maksuvõlglaste arv vähenes jaanuarikuu jooksul 18 600 isiku võrra, kellest 16 800 olid füüsilised isikud. Võlglaste arvu vähenemist mõjutas peamiselt mootorsõidukimaksu tasumine, mille maksetähtaeg jäi detsembri lõppu ja jaanuari algusse.
„Jaanuari alguses kahekordistus võlglaste arv ennekõike mootorsõidukimaksu tähtaegade saabumise tõttu. Kuu jooksul vähenes selles maksuliigis võlglaste arv enam kui 17 500 inimese võrra ning võlasumma 1,9 miljoni euro võrra. See kinnitab tavapärast mustrit, et vahetult pärast maksetähtaega suureneb võlglaste arv sageli ajutiselt, kuid hiljem tasutakse maks või lepitakse kokku selle ajatamises,“ ütles Raili Roosimaa. “Maksudistsipliin on Eestis endiselt heal tasemel ning jaanuaris see veidi paranes. Pea 89 protsenti kõikidest maksunõuetest tasutakse õigeaegselt.”
Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.
