Keskkonnaameti teatel võib alates 1. veebruarist jõgedel taas jõeforelli püüda.
“Et forelli jaguks ka edaspidi, paneme kalameestele ja veespordihuvilistele südamele, et forellijõgedel tuleks vältida kahlamist jõe kruusastel lõikudel. Just sellistes kruusapadjandites areneb forelli järelkasv, mis tallamisel hävineb. Millal täpselt forellimarjast kalad kooruvad, sõltub kudemise ajast ja veetemperatuurist, mis igas jões erinev,” selgitas keskkonnaamet enda teates.
Kui paljudes jõgedes piisab spinningu ja lendõngega kalastamisel harrastuspüügi õigusest, siis mõnedes Kesk-Eesti jõgedes on forelli püük lubatud vaid kalastuskaardi alusel. Kalastuskaarti on vaja Esna jõel alates suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni, Navesti jõel, Neeva kanalis, Norra ojas, Oostriku jõel, Suurpalu peakraavis, Prandi jõel alates lähtest kuni Tori sillani, Preedi jõel, Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni, Vodja jõel, Võlingi ojas, Onga jõel ja Vahu jõel.
Keskkonnaamet tuletab meelde, et jõeforelli alammõõt on 36 sentimeetrit ning ööpäevas tohib püüda kuni kaks jõeforelli. Pärast püüki tuleb esitada saagiaruanne ka siis, kui absoluutselt ei näkanud.
Püügiõiguse saab soetada veebilehelt kalaluba.ee.
